VANA KULD: Merko teadis, et Solarise lagi võib variseda
JAHMATAV LUGU: Asjatundjad hoiatasid enne õnnetust Merkot, et Solarise keskuse kinosaali lagi on ohtlik.
Artikkel ilmus esmakordselt 1.novembril 2012
Kolm aastat tagasi kukkus Solarise keskuses alla kinosaali nr 2 lagi. Õnnetu lae ehitasid kipsimehed Kalle ja Albert. Töö käigus ei näinud nad oma sõnul “ühtegi joonist”. Ainus paber käis lae kõrguse kohta.
“Lagi oli 600 ruutmeetrit. Arvan, et selle kohta oleks võinud ikka mingi projekt olla,” imestas Albert pärast õnnetust.
Solarise peatöövõtja oli Merko, kes tegi koostööd Skanskaga. Pärast õnnetust tellis Merko juhtunu kohta uuringu Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudilt.
Teadlased tegid ligi 3000 arvutisimulatsiooni ja järeldasid, et varingu võis põhjustada ventilatsioonisüsteemi tekitatud rõhkude erinevus. Ehitajal nad süüd ei näinud.
Teadlased ei tundnud huvi, kas ripplae projekteerimine ja ehitamine toimus vastavalt nõuetele, ometi kiitis instituudi direktor Johannes Pello uuringu heaks. Tema projekteerimisfirma oli teinud Solarise ehitusel Merkole rohkem kui 100 000 krooni eest mitmesuguseid töid.
Merko projektidirektor teadis hoiatusest
Tänavu suvel arutas Solarise õnnetust Harju maakohus. Süüaluseks oli üksainus isik, Merko alltöövõtjana lae ehitanud kipsifirma Straf. Ettevõte kiidab ennast ise kui “usaldusväärset” ja “kõrge kvaliteediga töö” tegijat.
Kohus määras Strafile eluohtliku ehitamise eest rahalise karistuse.
Kriminaalasja materjalid aga näitavad Solarise ehitust hoopis teisest vaatenurgast. Tuleb välja, et Merko oli ohust teadlik.
Tellija tehniline esindaja Indrek Kuusik tunnistas politseile:
“Volleri juhataja väljendas muret, et olles näinud koostatud tööprojekte kinosaalide lagede ja seinte kohta, siis antud lahendus ei ole püsiv, et sellise tööprojekti järgi koostatud lagi võib alla kukkuda.”
Kuusik võttis ühendust Merko projektidirektori Jüri Lälliga, kes “oli teadlik Volleri hoiatustest”.
Voller on ripplagedele spetsialiseerunud Eesti firma, mis on ehitanud Soomes suuri kinosaale.
“Ehitaja jaoks on kinosaali ehitamine eriline, mitte tavaline kontorilae ehitamine,” rääkis ülekuulamisel Volleri töödejuhataja Indrek Neidre.
Voller tegi pakkumise ka Solarise kino lagede paigaldamiseks, kuid Merko eelistas vähem raha küsinud Straffi.
Ainus joonis osutub vigaseks
Odava tegija eelistamine tõotas peatöövõtjale rohkem tulu. Nimelt oli Solaris leppinud Merko ja Skanskaga kokku ehituse sihthinna. Igast säästetud kroonist pidi 65 senti jääma tellijale ja 35 minema boonusena ehitajale.
Kuigi Kalle ja Albert ehitasid lage joonist nägemata, oli see nende ülemusel Viljar Haaval olemas.
Paraku polnud selle järgi võimalik ohutult ehitada. Politsei uurimises osalenud riiklik ekspert Margus Sarmet leidis joonise aluseks olevatest arvutustest tõsise puuduse.
Joonise autoriks osutus Merko objektijuht Ahto Luidalepp. Keskeriharidusega mehel puudus projekteerimiseks vajalik pädevus.
Ülekuulamisel ei osanud Luidalepp seletada, miks ei teinud seda joonist Merko peaprojekteerija. Oma tegevust põhjendas ta sellega, et vastasel korral oleks töö seisma jäänud.
Esialgu pidi Solaris valmima detsembris 2009, kuid tellija soovil toodi tähtaeg oktoobrisse. Üks ehitaja seletas kiirustamist nii: “Tellija saab hakata objektiga kohe tulusid teenima. Peatöövõtja saab mingisuguse preemia varem valminud objekti eest.”
Mingit süüd Luidalepp endal ei näinud. Hoopis vastupidi, tema arvates polnud ripplae ehitusprojekti koostamine kohustuslik:
“Kui ei ole ehitusprojekti, siis ei ole ka, millest kõrvale kalduda. Minu koostatud tööjoonis on näitlikustav lahendus. Sellest kõrvalekaldumist ei saa käsitleda rikkumisena.”
Lisaks panid ehitajad lakke kokkulepitust nõrgema kandevõimega, aga odavamad riputid. Tellija sai sellest teada pärast õnnetust.
Süüdi jääb vaid alltöövõtja
Prokuratuur esitas kuriteokahtlustuse Ahto Luidalepale (Merko), Viljar Haavale (Merko kipsitööde alltöövõtja Straf juht) ja Marek Mõtsale (tellija omanikujärelevalve).
Kõik kolm maksid uurimise lõpetamise eest oportuniteedi korras riigile 3000 eurot.
Ainsana läks kohtu alla ja sai karistada Straf, kuigi ehituse aluseks võetud vale joonise sai firma oma tööandjalt Merkolt.
Asjaosalised mõistsid suurepäraselt, kuidas nad Solarist ehitavad. 2008. aastal kirjutas Merko-mees Jüri Läll kolleegidele ja tellijale:
“Samas oleme me KÕIK võtnud selle riski, kui otsustasime, et hakkame hoonet ehitama enne, kui projekt valmis saab. Euroopa kogemus on vastupidine. Seal tavaliselt ei hakata ehitama enne, kui hoone on “paika loksutatud”.”
2009. aastal töötas Toomet Solarise ehitusel tellija esindajana. Ühel päeval kuulis ta, et Solarise kinno tuleb Euroopa nüüdisaegsemaid helisüsteeme. Toometil oli pilt selge. Mida moodsam süsteem, seda kõvem heli!
“Kas te olete arvestanud akustika mõju ehituskonstruktsioonidele?” meenutab ta oma esimest küsimust ehitajatele. Rahuldavat vastust ta ei saanud. “Ehitust seisma panna polnud mul õigust,” ütleb Toomet.
Nabatunde pärast nõudis Toomet Merkolt kuude kaupa ripplagede projekti. Projekti õigsuse kontrollimine polnud tema ülesanne. Kuid ta pidas oma kohuseks tagada, et Merko selle üldse koostaks.
“Kui projekt lõpuks tuli, olid laed praktiliselt juba valmis. Aga ma olin oma tahtmise saanud. Jonnakas nagu ma olen.”
Toometil on kindel arvamus, mis on Eesti ehituses viltu: “Praegu on suur häda see, et kõik, kes jõuavad haamrit käes hoida, on ehitajad.”
