7. juuli. Kadrioru staadionil peaks õhtupoolikul algama Eesti meistriliiga kohtumine kahe Tallinna jalgpalliklubi vahel. Tiitli pärast võitlev Levadia võõrustab liigatabeli alaosas figureerivat Kalevit. Mängijad teevad murul sooja, saabuvad esimesed fännid, kuid siis teatatakse, et mäng jääb ära …

“Miks?” laiutavad mängijad käsi.

Mõned tunnid enne mängu saabub Kalevi treeneri juurde üks meeskonna mängijatest. Tema südant vaevab paar päeva varem kuuldud vestlus. Nimelt pakuti ühele Kalevi põhikoosseisu mängijale 4000 eurot, et ta aitaks Levadiale vähemalt kolme väravaga kaotada.

Treener võtab pärast mängijaga kohtumist ühendust klubi presidendi Raimo Nõuga, tema omakorda jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlakuga. Jalgpalliliidul on ligipääs kurikuulsale süsteemile Betradar. See mõne aasta eest rakendatud süsteem annab märku, kui mõne jalgpallimängu peale hakatakse suuremates kihlveokontorites panustama ootamatult suuri rahasummasid.

“Ma olin paanikas”

Levadia ja Kalevi mäng annab Betradaris punase märgi – kontorites käib aktiivne panustamine Kalevi vähemalt kolmeväravalisele kaotusele. Pohlak teeb otsuse mäng edasi lükata. Kiirelt käiakse välja kahtlusalused: Elvis Liivamägi ja Sander Karu.

Liivamägi on alla 21aastaste koondise paremkaitsja ja Kalevi põhimängija, kaitsemängija Karu on enamasti varumeeste pingil. Mõlemad on Kalevis mänginud alates uuest hooajast.

Liivamäe palgaks või jalgpalli keeli stipendiumiks on klubis 400 eurot pluss 30 eurot iga saadud punkti eest. Pole just palju, aga lisa teenimiseks käib Liivamägi tööl ettekandjana. Ta räägib kiiresti ja närviliselt. “Ma ei võta süüd millegi eest, mida ma pole teinud,” teatab ta mitu korda.

Liivamägi sai süüdistustest enda sõnul teada, kui oli tüdruksõbra vanemate juures Ihasalus. Vaatas pühapäeval telefoni, kus oli sõnum sõbralt, selles link Postimehe spordiküljele, kus oli suures plaanis tema pilt. “Helistasin Raimole. Ma olin paanikas. Tahtsin teada, mis toimunud on. Ma palusin, et nad otsiksid välja need vennad, kes selle teinud on,” räägib Liivamägi.

Ent jalgpalliliit leiab Kalevist esialgu veel ühe tunnistaja. Tema identiteeti hoiab liit saladuses, ent just tema oli lõpuks see, kes asja veerema lükkas – ta annab jalgpalliliidule üksikasjaliku tunnistuse. Ta tunnistab, et Liivamägi ja Karu üritasid mängule õiget tulemust korraldada, kuid mitte ainult.

Liit jahib eestlastest kaksikvendi

Uurimine käib, kuid see salapärane tunnistaja võis lükata käima sündmuste ahela, mis toob Eesti jalgpallis Narva Transi endiste mängijate ja tänaseks eluaegse mängukeelu saanud Maksim Gruznovi kõrvale veel ühe kihlveopetturite grupi.

Tunnistaja viitab pettuse võimalike korraldajatena kahele avalikkuses vähetuntud isikule, kaksikvendadele Andres ja Indrek Siskale. Indrek valiti veel mullu aasta parimaks rannajalgpalluriks. Juba enne autasu saamist jälgisid liidu ametnikud tema tegemist ka mujal kui jalgpalliliival. Liidule oli tulnud nende tegevuse kohta teateid varemgi, kuid esmakordselt olid need nii vettpidavad.

Nädalapäevad pärast ärajäänud Levadia mängu ilmus Liivamägi distsiplinaarkomisjoni istungile, koos advokaadiga. Süüdi noor mees end ei tunnistanud. Päev hiljem helistas Liivamäele Pohlak ja soovis rahulikult rääkida. “Ta ütles, et tule kohale, teeme need apellatsioonid rahulikult läbi ja saad 2015 taas mängima. Et Siskad olla niigi kõrvuni sees ja et ta saab aru, et ma kardan. Ma keeldusin, sest süüdlasele oleks ju hea eluaegse asemel saada paar aastat, aga mina pole süüdi. Ma ei ole Siskadega seotud, ma ei tee neil isegi vahet. Karu oli küll nendega sõber, aga mina polnud.”

Jalgpallipettused ei toimu ainult väljakul. Mängijad on seal ainult tööriistad. Palju olulisemad on need, keda inglise keeli nimetatakse runner’iteks. Nende ülesandeks on leida mängijate nõrku kohti – kellel on palk saamata, kellel on võlad või muud probleemid – ja seejärel nendega suheldes jõuda kokkuleppeni, kus õigel hetkel õige skoor saada.

Seejärel võib runner müüa info juba mõnele välismaa tegijale või selle ise sõpruskonnaga rahaks teha. Runner’itel on vaja meeskonnas põhikontakti, kelleks jalgpalliliit peab Ekspressi andmeil Sander Karu, ning sealt edasi tulevad järgmised kontaktid, kes peaksid väljakul asjad korda ajama.

Siskade tegevus on silma jäänud peaaegu kõigile Eesti jalgpalliga kursis olevatele inimestele. Nii tunnistas juba eelmisel aastal üks Ekspressiga suhelnud väiksemat sorti jalgpallitegelane, et ka temaga käisid kaksikvennad lõunal ja uurisid meeleolusid klubis. Sellistest kokkusaamistest võibki suhtlus minna sügavamaks ja lõpuks kihlveopettusteni välja.

Soccerneti jalgpallifoorumis tekitas eelmisel aastal poleemikat ühe foorumlase kirjeldus kahtlust äratanud Viljandi ja Nõmme Kalju 1 : 9 mängust, kus väljakul väga kehvasti tegutsenud Karu läks kohe pärast väljavahetamist vendade juurde istuma. Seltskond vaatas mängu närviliselt, kuni Kalju läks viie väravaga juhtima. Hiljem tekkis jalgpalliliidus kahtlus, et mängus panustati suuri summasid suurele kaotusele. Liit lõpetas selliste juhtumite tõttu Viljandi klubi tegevuse, kuid kaugemale tookord ei jõudnud. Kindlaid tõendeid polnud.

Seda teab ka Karu, kes vastas sama intsidenti kommenteerides Soccerneti jalgpalliportaalile, et suhelda võivad omavahel kõik ja samamoodi võidakse foorumitesse igasugu asju kirjutada.

“Karu eest hoiatas liit meid ka enne temaga lepingu sõlmimist, kuid siis lubas klubi peatreener tal silma peal hoida,” osutab Raimo Nõu.

Publikupuudus motiveerib

Kihlveopettustega võitlemiseks peabki kätte saama vahemehed. Eesti jalgpallimängijate seast leiab ikka kellegi, kes on valmis raha jõule alla andma. “Tunnistan, et me olime Liivamäele võlgu. Aga asi pole ainult rahas, vaid kasvõi publikuhuvis – kui staadionil oleks fänne, siis mõtleksid mängijad pikemalt järele, millega nad riskivad,” arutleb Raimo Nõu.

Nõu sõnul pole avalikkuse ette tulnud juhtumitest hoolimata olukord kihlveopettustega järsult hullemaks läinud. Lihtsalt avastusmehhanismid on paremaks saanud. “Need on ikkagi üksikjuhtumid, millest palju räägitakse,” arvab ta.

Nõu teab, kui keeruline on ühte jalgpalliklubi juhtida. Eriti Eestis ja eriti sellist, mis kõige kõrgemale ei jõua. Staadioni kõrvalhoones asuvas kontoris tegutsedes peab ta leidma sponsoreid. Argument “teie toetus võib aidata meil liigasse püsima jääda” ei ole just eriline rahakotisuude avaja. Eriti, kui staadionil väga tihti suuri fännihulki ei näegi ja klubil endal on pidevalt rahalisi probleeme.

Liivamägi otsib süüdlast. Süüdistuse järel palus ta mitmelt klubikaaslaselt enda toetuseks allkirja. Kokku sai ta kuus klubikaaslast: “Rohkem ma ajaliselt ei jõudnud.”

Liivamägi näitab ennast kaitstes ka kolme türklasest jalgpalluri poole, kes olevat enne hooaega oma eelmiste pettustega kaasmängijate ees uhkeldanud. Ükshaaval nad klubist ka lahkusid. Viimane mängija läks paar päeva pärast Liivamäele ja Karule kahtluse toonud mängu.

“Tal hakkas korraga väga kiire. Ma võin ainult spekuleerida, aga mulle tundub see kahtlane ja ma olen siin mõeldes hakanud igasugu otsi kokku toppima,” arvab Liivamägi. “Äkki tahtis klubi neid maha müüa, et enda võlgu maksta, ja neil oli vaja lihtsalt süüdlast? Ma olin palkade pärast neile pinnuks silmas ka, et äkki seepärast?”

Liivamägi võitleb edasi

Nõu peab Liivamäe vandenõuteooriaid uskumatuteks. “See oleks liiga keeruline vandenõu, et hakata niimoodi skeemi üles ehitama. Mina sain jalgpalliliidust andmed, mis ei jätnud mulle kahtlust, et Liivamägi on ka süüdi. Ta võis olla tõesti esimest korda asjaga seotud, aga ma soovitaks tal ausalt üles tunnistada ja äkki saab ta siis kergema karistuse,” ütleb Nõu. “Türklastel tekkis lihtsalt motivatsiooniga probleem ja kui viimane neist üksi jäi, siis tahtis ka tema ära minna.”

Liivamägi aga ennast sellest mõjutada ei lase, vaid tahab edasi võidelda – nii Kalevi kui ka liidu vastu. “Ma tahan veel jalgpalliga raha teenida, tahtsin Kreekasse (madalamatesse liigadesse – DL) mängima minna. Ma olen lapsest saati trenni teinud ja ma ei suuda uskuda, et nüüd võib korraga kõik olla,” ütleb ta.

Ka Sander Karu on teada andnud, et kavatseb eluaegse võistluskeelu edasi kaevata. Jalgpalliliit teatas kohe vastu, et uurimine on viinud tulemusteni, mis ulatuvad üle Liivamäe ja Karu pea.

Vennad Siskad jäid enne loo valmimist kahjuks Ekspressile tabamatuks. Varem kinnitasid nad, et kihlveopettustest ei tea nad mitte midagi.

Tunnistajate kaitsmiseks on jalgpalliliidule antud tunnistused anonüümsed. Ekspress jätab samuti seetõttu nende nimed avalikustamata.

Kui suured summad liiguvad?

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak on varem tunnistanud, et pettustes võivad summad ainuüksi ühe mängu puhul ulatuda sadade tuhandete eurodeni. Kõigi eelduste järgi võib ka kalevlaste skandaalis rääkida samast suurusjärgust.