Istungi algus on määramata ajaks edasi lükatud. Juhtumiga tegelev kohtunik keeldub pakku läinud meest tagaotsitavaks kuulutamast. Tapetu omaksed tunnevad, et riik ei pea nende kaotust millekski.

Kolmapäev, 13. juuli 2011. Üksik naine on koduteel Kuremäe külast mõne kilomeetri kaugusel asuvasse tallu. Ta on kõndinud juba terve tunni ja peaaegu kodus, kui kuuleb naabertalu juurest püssipauku. Koera vingumist. Teist lasku, millele järgneb vaikus. Milles see koer küll süüdi oli, et naabrimees ta maha laskis, imestab naine, kuid ei lähe igaks juhuks uurima. Möödub mitu päeva, enne kui ta kuuleb, missugune tragöödia naabertalus tegelikult aset leidis…

Sellest on nüüd juba umbes kuus aastat, kui Inglismaalt Ipswichist pärit meremees Robert Timmins (61) Eestisse elama kolis. Ostis talukoha Ida-Virumaale Illuka valda Kuremäe kloostrist mõne kilomeetri kaugusele. Eraldatud paik metsade ja põldude vahel sobis talle kui kirglikule jahimehele imehästi.

Niidetud põllust tekkis suur tüli

Timminsi talust poole kilomeetri kaugusel elas vägilasekasvu Rain koos oma kena naisega. Tutvusest väljaõppinud ehitajaga, kes ka põllutööriistu tundis, oli merd kündma harjunud Timminsile palju abi. Kui oli vaja katust kergitada, kamin püstitada või traktor kraavist välja sikutada, helistas britt Rainile ja kutsus appi.

Teinekord võeti koos napsu, vahel mindi tülligi. Nagu naabrid ikka. Eestlane pilkas inglase saamatust ja kutsus teda tagaselja Benny Hilliks. Timmins, vastuvaidlemist mittesalliv mees, pelgas omakorda naabrimehe suurt kasvu, kõva häält ja kaht pirakat koera.

Tol 2011. aasta suvel läks inglane, kes töötas viienädalaste tsüklitena uurimislaeva Western Trident kapteni abina, taas merele. Enne minekut leppis naabrimehega kokku, et see võiks juba valmis ehitatud kaminat siit-sealt timmida.

13. juulil jõudis Timmins merelt kodutallu tagasi. Eelmisel õhtul mõõdukalt pummeldanud mees istutas rooli taha elukaaslase ning võttis enne koju jõudmist tee peal veel paar õlut ja veini. Talule lähenedes torkas Timminsile silma, et naabrimees Raini põllud olid värskelt niidetud.

Rainil traktorit ega niidukit ei olnud, teadis Timmins, kel endal mõlemad masinad olemas. Kurjast kahtlusest, et naabrimees on luba küsimata tema masinaid kasutanud, lahvatas nokastanud ajus sõge raev, kui Timmins koju jõudes avastas, et kaminat polegi ära remonditud, traktori kütusepaak on aga tühi.

Pikemalt mõtlemata haaras britt seifist laetud kaheraudse jahipüssi, hüppas oma kastiga Fordi ja sõitis naabrimehe õuele. Rain astus uksest välja trepile, õue tõttasid ka tema kaks koera. Timmins astus, relv käes, autost välja ning teatas naabrile, et ärgu too enam nende poole tulgu.

Rain ei jõudnud isegi selgitama hakata, et tegelikult tellis ta niitmistöö ühelt firmalt, kelle niiduk seisis selsamal päevalgi Raini aiaservas. Ega meelde tuletada, et Timminsi traktor oli juba siis sõidukõlbmatu, kui too merele läks. Kõlasid kaks lasku.

Esimene kuul maandus Raini maja trepialuses talas. Teine viis küljega tulistaja poole seisnud mehe paremalt käelt kaks sõrme ja sukeldus vasakusse reide.

Raskelt haavatud ja šokis mees istus trepile ja ütles inglasele: “Aita mind.”

Too lohistas ohvri, kelle jalast purskuv veri jättis trepile laia raja, tuppa ja üritas haava kinni siduda.

“Appi! Jooksen verest tühjaks!”

Rain jõudis helistada kiirabisse, aga ka läheduses elavale sugulasele ja ütles: “Timmu lasi jala sodiks. Veri voolab. Tule ruttu.”

Arvates, et ehk on “Timmu” ehk inglane endal saega jala puruks lasknud, kihutas sugulane esmalt Timminsi tallu, kus kuulis tolle naiselt vaid, et Robert olla ära pööranud.

Jõudes sündmuskohale, leidis sugulane eest teadvusetu Raini, kelle jalas oli suur haav, kust verd enam ei tulnud. Läbilastud reiearteri kaudu kaob veri kiiremini, kui võib arvata...

Raini vend Ivo pidas samal ajal, kui vend suri, tütre sünnipäeva. Tund enne oma surma helistas rõõmus Rain. Ütles, et läheb trimmerdama ja soovis vennatütrele õnne. Siis aga helistas sugulane ja teatas, et Rain on minekul – inglane tulistas.

Raini elukaaslane oli samal ajal mõne kilomeetri kaugusel Kuremäel tööl. Kuulnud, et kodus on juhtunud midagi hirmsat, valis ta kiiresti mehe telefoninumbri ja jõudis kuulda viimaseid sõnu: “Inglane laskis mu jala sodiks. Ruttu, ruttu! Appi! Ma ei jaksa enam. Jooksen verest tühjaks.”

Siis kõne katkes. Naine nägi talu poole sõitvat politsei- ja kiirabiautot, kuid kümme minutit hiljem helistas talle Raini sugulane ja ütles, et kiirabi sõitis tühjalt tagasi. Kuu aega hiljem oleks Rain saanud 43aastaseks.

Sündmuskohale jäänud politseiametnikud tegid kindlaks, et Robert Timminsil on ligi kahepromilline joove. Mehe verised käed pandi raudu ja ta vahistati.

Juba järgmisel päeval pärast tulistamist lubati inglane koju

Järgmisel päeval kuulati Timmins kahtlustatavana üle. Kaitsjat ta ei soovinud ja võttis tehtu omaks. Ütles, et kartis Raini ega tahtnud, et see talle läheneks – seepärast tulistaski. Ilma sihtimata. Soovita Rainile pihta lasta, vaid tema jalgade ette maha. Kinnitas, et ei kavatse Eestist ära sõita, ja lubas, et ei hakka ennast uurimise ja kohtu eest varjama, ning pääses õhtul koju.

Temalt võeti allkiri, et ta ei lahku elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui ööpäevaks. Seesugune tõkend tagab, et inimene on võimudele kättesaadav, kuid kohustus kehtib täpselt aasta.

Niisiis väitis kogenud jahimees, kes tulistas inimest jahipüssist kõigest seitsme meetri kauguselt, et tahtis tegelikult mööda lasta. Sellest piisas, et talle esitataks esialgne kahtlustus mitte tahtlikus tapmises, vaid surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu.

Miks, seda täna ei põhjendata. Kas on kusagilt kõrgemalt laiali saadetud käsulauad, et tahtlike tapmiste arvu tuleb näidata võimalikult väiksena? Või arvab keegi tõsimeeli, et ennast segi joonud inimese koordinatsioonihäire õigustab teisele “kogemata” pihta laskmist? Või oli asi konkreetses isikus – näiteks laienes meremehest britile mingit laadi puutumatus? Eesti Ekspressi küsimustele Viru prokuratuur adekvaatseid vastuseid ei andnud.

Tahtliku tapmise eest karistatakse 6- kuni 15aastase vangistusega. Tapmises kahtlustatav võetakse peaaegu alati vahi alla, sest pakkuminekut nii pika karistuse hirmus peetakse väga tõenäoliseks.

Raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, näiteks inimesele kõhtu tulistamise eest, kui too õnnekombel ellu jääb, karistatakse 4- kuni 12aastase vangistusega.

Surma põhjustamine ettevaatamatusest on karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Kahtlusalust ei vahistata peaaegu kunagi.

Kes iganes otsustas, et Timminsi tapatööd tuleb menetleda kui ettevaatamatust, tegi tulistajale kenakese teene.

Kuni eeluurimise lõpuni oli Robert Timmins tõepoolest võimudele kättesaadav, nii nagu lubas. Kui uurimine lõpusirgel, otsustas ringkonnaprokurör Olga Dorogan, et juhtum tuleb kohtusse saata siiski tahtliku tapmisena! Mullu suvel esitati Timminsile uus kahtlustus: ta võttis selle omaks ja kahetses. Uut tõkendit, mis annaks garantii, et ta ka kohtusse ilmuks, ei määratud. Senine tõkend kaotas just mullu suvel kehtivuse.

Süüasja arutamine pidi algama tänavu mais Jõhvi kohtumajas. Kohal olid kõik asjaosalised peale Robert Timminsi. Tema tallinlannast elukaaslane väitis, et mees on Eestist lahkunud ega kavatse tagasi tulla. Väitis ka, et tema kui tunnistaja sai kohtukutse kätte, kuid Timminsile kutset ei tulnudki.

Prokurör seda ei uskunud. Palus kohtunikul mees tagaotsitavaks kuulutada ning anda luba tema vahistamiseks. Kohus keeldus sellest.

Õiglust ootavatele tapetu omastele tehti selgeks, et kuna inglasel polnud tõkendit, tema asukoht on teadmata ning talle ei jõutud ka kohtukutset üle anda, pole ta istungist teadlik. Seega oleks tema tagaotsitavaks kuulutamine ebaõiglane!

Jäljed kaovad India ookeanil

Viru maakohtu pressiesindaja Jelena Muttonen: “Alates tõkendi lõppemisest puudus [Timminsil] kohustus elada konkreetsel aadressil ega teavitada menetlejat oma elu- ja asukohast. Teda ei olnud võimalik ka tagaotsitavaks kuulutada, kuna KrMS § 140 lg 1 näeb ette, et “menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks “… kes ei ole kutse peale ilmunud KrMS § 170 nimetatud mõjuva põhjuseta”.

Süüdistatav ei ole teadlik, et ta on kohustatud kohtuistungile ilmuma ega sellest, millised sanktsioonid on kohaldatavad ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise puhul.”

Prokuratuur asus britti, keda tagaotsitavaks kuulutada ei tohtivat, oma jõududega taga otsima. Pöördus õigusabitaotlusega Inglismaa pädeva asutuse poole. Tänavu augustis toimus Jõhvis uus istung, kus prokurör teatas kohtule, et Inglismaa pädev asutus ei pidanud vajalikuks õigusabitaotlusele vastata.

Timminsi e-postkasti, Inglismaa aadressile või töökohta saadetud kirjadele pole vastatud. Hiljem raporteeris prokuratuur kohtule, et õigusabitaotluse täitmisega tegelevad pädevad asutused, tulemusi ei ole, aga töö käib. Järgmine istung toimub siis, kui prokuröril on esitada uusi andmeid, määras kohtunik.

Laev Western Trident viibib veebilehe marinetraffic.com andmetel India ookeanil. Tapetud mehe lähedased on leidnud netiavarustest Vietnami tutvumissaidi, kus Timmins endale elukaaslast otsib.

Kohtunik ei oska midagi teha

Analüüsigem. Timminsit ei saavat tagaotsitavaks kuulutada, sest “tagaotsitavaks võib kuulutada üksnes isiku, kes (on kutse kätte saanud, kuid) ei ole kutse peale kohale ilmunud,” selgitab kohus. Sellest retoorikast tuleb välja, et kui isik varjab ennast nii oskuslikult, et talle ei olegi võimalik kohtukutset kätte anda, jääb kohus pidamata. Kas tõesti?

Selge see, et kohtunikud ja prokurörid ei saa endale lubada kolleegide arvustamist. Ometi reageerisid need, kellelt Ekspress palus nõu – kuidas tekkinud olukorda lahendada? –, hämmastusega.

“Inimene on asunud ennast kohtu eest varjama. Tuleb välja anda Euroopa vahistamismäärus,” ütles üks. Sama kordas teinegi Ekspressi nõustanud õigusametnik, lisades, et niisuguse juhtumi võib lahendada ka tagaseljaotsusega. Kolmas rõhutas, et esmatähtis on kohtuotsuseni jõudmine ja selle nimel peaks kohtunik kasutama kõiki seaduses ette nähtud võimalusi. Kaks vastanut oletasid, et toimik võis sattuda kohtuniku kätte, kel lihtsalt puudub Euroopa vahistamismääruse koostamise kogemus.

Süüdistatav on kadunud ja tõenäosus, et ta kunagi kohtu ette astub, kahaneb iga päevaga. Mis siis valesti läks?

Prokuratuuri pressiesindaja tunnistab, et Timminsit usaldati. “Tal oli eeluurimise ajal kindel elu- ja töökoht, kinnisvara, elukaaslane. Kahtlustatav ilmus alati ise kutse peale politseisse, samuti oli nii telefoni kui ka e-posti teel menetlejaga kontaktis,” selgitab Jelena Filippova Viru ringkonnaprokuratuurist.

Aga mis edasi? Miks ei ole meest rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud?

Prokuratuur vastab: “See on kohtu ülesanne.”

Kohus Jelena Muttoneni isikus: “Oleme teile andnud piisavalt selgitusi. Kohus ei arutle kohtumenetluseväliselt konkreetset süüdistatavat puudutavaid küsimusi.”