“Ega ma palju peale kaerahelbepudru ei söö,” räägib 69aastane Tibar, kes pärast 38 aastat siseministeeriumis ja 10 aastat Eesti Pangas saab iga kuu 2400 krooni pensioni. “See on vähem kui autojuhil, kes mind ministrina sõidutas,” tõdeb siseministri ja Tallinna miilitsajuhi toolil istunud kindralleitnant. Võrreldes saatusekaaslastega on kõrge vererõhu ja suhkruhaiguse all kannatav Tibar oma sõnul veel heas seisus.

Vanad miilitsad näljapajukil

Probleemi iva on järgmine. Nõukogude perioodil siirdusid miilitsatöötajad pensionile pärast 25 tööaastat ning nautisid tsivilistidest kõrgemat (140-220 rubla suurust) pensioni. Koos Eesti taasiseseisvumise ja politsei moodustamisega see soodustus kadus ja kuna võrreldes tavakodanikega oli endiste miilitsate staaž ligi poole lühem, on nende pensionid vanade miilitsate endi meelest nüüd naeruväärsed.

“Meie pension nulliti. Me jäime nelja tuule peale, ilma igasuguste soodustusteta,” kurdab 25 aastat miilitsas töötanud Helmi Talve, kes teenis mehises ametis esimese naisena ENSVs välja alampolkovniku auastme. “Minul on niipalju uhkust, et enne suren, kui almust küsima lähen, aga ma tunnen endisi meeskolleege, kes korjavad õllepudeleid.”

Ka uus, 1998. aastal vastu võetud ja 2001. aastal muudetud politseiteenistuse seadus kehtestab korravalvurite stressirohkele ametile eripensioni (minimaalselt 50 protsenti palgast). Vanaduspuhkusele võib minna juba 20 tööaasta järel, kusjuures staaži hulka arvatakse ka miilitsas teenitud aeg. Seega sattusid rumalasse olukorda just need eksmiilitsad, kes läksid pensionile vahetult enne politsei moodustamist 1. märtsil 1991.

“Meist noorematel, kes olid kas või ühe päeva politseis tööl, arvestatakse kogu miilitsastaaž pensioni hulka ja nad teenivad nüüd rohkem,” arvutab 67aastane Talve, kes saab “sandisente” 1600 krooni kuus. Tema kursusekaaslane, kes jäi lühikeseks ajaks veel politsei arhiivi tööle, saab Talve teada seevastu nüüd üle 5000 krooni kuus. “Näete, kuidas meid on represseeritud!” kurjustab endine naisuurija.

“Ma ei räägi näiteks teistest. Jüri Pihl ja Harry Tuul on minu kasvandikud, kes võiksid saada tulevikus pensioni 20 000 – 25 000 krooni,” täiendab Tibar. Endise ministri jutust aimub kibestumist. “Tundub, et meid on poliitilistel põhjustel paigutatud kasti, kellel pole õigust kaasarääkimiseks. Ain Seppikuga olin hea kolleeg nõukogude ajal, pärast töötasime ühel ajal turvafirmades ning suhtlesime tihedalt. Täna ta minu kirjadele ja eraviisilistele pöördumistele ei vasta.”

Mäng, mis ei vääri küünlaid

Tibar ja Talve kuuluvad endiste miilitsate algatusrühma, mis püüab seda “karjuvat materiaalselt ja moraalset ülekohut” parandada. Nende hinnangul on nn riskirühmas üle 500 endise korravalvuri, kes on 65aastased ja vanemad. “See finišisirge, mida me jookseme, ei ole väga pikk – paari aasta pärast seda probleemi enam pole,” tõdeb Tibar, kelle hinnangul kuluks eksmiilitsate eripensionidele täiendavalt kuni 20 miljonit krooni.

“Ei ole niisugust instantsi, kuhu me pole pöördunud,” kinnitab Helmi Talve. “Mul on süda paha, kuidas sotsiaalministeerium ja siseministeerium kord üks ja kord teine seda probleemi teineteisele lahendada saadavad. Jääb mulje, et Eesti Vabariigis võidakse halvasti käituda väetite, vanade ja armetute inimestega. Me oleme auga ära teeninud selle pensioni!”

Järgmisena kavatseb algatusrühm, kuhu kuulub mitmeid juristiharidusega inimesi, pöörduda halduskohtusse, et tunnistada politseiteenistuse seaduse pensione puudutav osa põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise printsiibi vastaseks. “Ilmselt on see mäng, mis ei vääri küünlaid. Lõpmatuseni ei tahaks end alandada,” jääb Tibar ometi pessimistlikuks.

Vanade miilitsate eripensionid pole mõistagi poliitiliselt kuigi populaarne teema ning endiste miilitsatöötajate pensionide võrdsustamist politseiametnike pensioniga ei peeta võimalikuks, sest politsei pole miilitsa õigusjärglane. “Tunnustades endiste miilitsatöötajate panust korrakaitse tagamisel, ei saa me nõustuda seisukohaga, et politseiteenistuse seadus on olemuselt diskrimineeriva iseloomuga ning vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega,” kirjutab siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ühes paljudest keeldumiskirjadest pensionäridele.