Vanade vahele sobitatud uus

Pärnus, mitte kaugel merest, ehitati vanade puumajade vahele uus soliidse olemisega eramu. Et Pärnu lahe vesi tulevikutormides majja loksuma ei pääseks, on see rajatud plaatvundamendile, ilma keldriruumideta, pigem on pinnast veidi tõstetudki.

Ei püütudki jäljendada imekauniste naabermajade puitromantikat, vaid kujunduslaadiks valiti neutraalne geomeetria. On ju valged siledad pinnad Pärnu linna visuaalses identiteedis tugevalt sees. Kõik armastavad sealseid Olev Siinmaa funk­ehitisi, millele eelnesid suurejoonelised valged juugendhooned. Viimaste vastu pole aeg kahjuks armuline olnud, kuigi takkajärgi on hävinud teater Endla vanale majale lausa monument püstitatud. Ja kehvad on lood ka veidi jõe pool seisnud uhke villaga, mil õnnestus üle elada nii sõda kui ka sotsialism, kuid uuskapitalistlik hoolimatu arendaja lasi majal, milles veel aimus kunagist hiilgust, hiljaaegu maha põleda... Igal juhul on Pärnus igati sobiv ehitada krohvitud maja.

Tõsine ja kindel nägu

Arhitekt Aivo Schults otsustas siiski vältida suvepealinna uusehitistel laialt levivat heledat puitribistikku, hoone lahendus baseerub neutraaltoonide kontrastil. Tänavafrondi suunas on hoone justkui seljaga, tumedaks toonitud seinaga varikatuse peale on tõstetud terrass. Aia suunas ulatub suurte klaasipindadega elutoa-maht, peal ja ümber samuti terrassipind.

Fassaadid on mahuliselt liigendatud nii, et hoone paistaks võimalikult väheldane, kuigi sees on ruumi laialt. Kuna maja kuulub suurele perele ja seal kohtuvad ajuti mitu põlvkonda, siis vajati erilist privaatsusskeemi. Lahendus on unikaalne. Mõlemal korrusel on käepärast köök, suurimat ruumi saab paralleelselt kasutada elutoana, kust hargnevad privaatruumid. Mõlemal korrusel on võimalus siseruumi ühendada välisruumiga, klaasseinad avanevad terrassidele.

Allkorrusele mahuvad veel suure basseiniga saun, garaaž ning varikatus. Hoonet ümbritseb võluv, väga kindla käega arhitektuurseks organiseeritud aed.

Kuurortlikult hele sisu

Sisekujunduse lahendus telliti Ivi-Els Schneiderilt, kes otsustas väljast tumedapoolse maja sisemuse hoida kuurortlikult valges võtmes. Kergelt toonitud heledad pinnad on vahelduva faktuuriga, mis lisab nüansse, lisatud on vaid mõni üksik tume aktsent. Ka puidupinnad on võimalikult heledad, mööbel on enamasti kasepuidust ja põrand valgendatud.

Köök paikneb küll avatud eluruumi otsas, kuid osaliselt on vaadet sellele piiratud – seinaosade abil võideti juurde kappidepinda ega kaotatud suurt midagi. Alumiste kapiuste spoon on siin tumepruuniks peitsitud (võte, mida Eesti kodudes juba “kohustuslikuks“ peetakse), kuid see on ka ainus tume aktsent, mida sisearhitekt vajalikuks pidas. Silma hakkab üks vahva detail –  tavapärasest kapireast astub välja lauake. See väljub tööpinna alt, jäädes sellest mõnevõrra madalamaks, ning selle ääres on paras kohvitada või teha mõnd köögitööd, nõjatudes pukile.

Söögilaud on asetatud elutoa ja köögi vahele, selle juurest pääseb ka otse terrassile. Laud seisab justkui laiade postide vahel, ühe taga on köögimööbel, teise taga kamin.

Eelistades eestimaist

Nagu esiku- ja köögimööbligi puhul, on Ivi-Els Schneideri valik ka elutoas langenud eestimaisele. (Muide, just siis, kui olime pildistamas, helistati talle, et edastada tellimus luua messile “Interjöör 2009” nn Eesti Kodu, kasutades ainult Eesti disainerite ja tootjate toodangut – ääretult õige valik.)

Heleda Mangide diivani ja ühe dekoratiivselt mummulise tugitooli abil on sisse seatud mugav istumisnurk. Laia akna taga on terrass ja aed, vaate ette saab vajadusel lükata kardinapaneelid. Küllap märkasite pildilt, et pan eelid on mummulised, ja järele mõeldes täheldate, et sõõr on kogu elutuba läbivaks kujundiks. Mummuline on ka dekoratiivkangas patjadel...

Majja on valitud kunstnikelt pilte, kus, nagu majalgi, on rõhk faktuuril ja hallhõbejal-liivakarva koloriidil. Elutoas kohtuvad igiromantiline Epp-Maria Kokamägi ja nappe vahendeid armastav Siim-Tanel Annus. Viimase dekoratiivsed maalid põhinevad just huvitavatel faktuuridel, väljendades leebelt-mahedalt eluslooduse peamist tungi – kasvamist.

Majas on kõikjal põrandaküte, mis saab toitu linna kaugküttesüsteemist. Kamin elutoas läidetakse pigem tule vaatamiseks, sest kütterežiimile lülitatult lisab see hoone soojabilansile kiiresti uskumatult tõhusa osa, millega põrandaküte oma suhtelises passiivsuses kohaneda ei suuda. Kuid talvisel ajal võib soojalisa osutuda vägagi vajalikuks.

Samas, otse seina taga on kõik võimalused troopikatingimuste nautimiseks: seal laiub saunaplokk ja kauni aiavaatega avar bassein. Basseinivee rohekas kuma imbub sõna otseses mõttes ka elutuppa: suurepäraselt on Ivi-Els Schneideril välja kukkunud idee panna vaheseina läbima kolm mattklaasist kappi, mis lubavad valgusel ühest ruumist teise kulgeda. Sulnilt on mõlemas suunas aimata kappide sisu, mille perenaine on kompositsioonideks sättinud, uksed avanevad siiski vaid elutoa poole.

Materjali kulgemises on loogikat

Eluruumide seinad on enamasti siledad ja valged. Väliskeskkonnaga lähemates suhetes olevad nähtused – kaminapost, esik ja basseiniruum – on struktuurkrohvi all, mille pinda elavdab kerge faktuur.

Ülakorrusele tõuseb sirgetel metalltaladel trepp, mille kinnitused on sisearhitektil õnnestunud peita paksust täispuidust astmete sisse. Ülal avaneb avar, hele ja hästivalgustatud ruum.

Kuigi aknaid on seal ehk vähemgi kui all, on valgust vahest rohkemgi, seda ei varja naabermajad ega puud ning ka trepiava lisab oma osa avarusemuljesse. Totaalses heleduses löövad särama punased detailid: loomanahk televiisorinurgas, toolid ja hoolega valitud lisandid.

Ümberringi paiknevatesse magamistubadesse, kõigil neist omaette värviskeem, toob elavust mõni paan triibulist tapeeti. Igal magamistoal on samas koloristilises võtmes duširuum, ja ei maksa arvata, et see on üks värvitu ja plass koht!

Kõigis neis on kasutatud sama keraamilise plaadi marki (Iris), valides võimalustegaleriist vajalikes toonides faktuuri-värvi-mustri komplekti. Tonaalsust täiendavad ääretult kindla käega valitud lisandid, mis moodustavad kauneid kompositsioone. Siin majas on nõnda, et silmatorkav värvimäng kõrvalruumides annab tubadelegi lisaväärtust.

Aed on maja osa

Maja ümbritseb hästikujundatud aed, justkui jätkates hoone vormi. Tänapäeva Eesti pehmejoonelise ja sageli ülekujundatud aiapildi juures on see kui sõõm värsket õhku. Kõik rajatu on praktiline, kätkedes sarnast struktuuriloogikat, mis õhkub kolmekümnendate aastate paiku funktsionalistlike majade ümber loodud aedadest. Läbi ime säilinu on haljastuses tänaseni tunnetatav.

Terrassid, hekid, murtud paetükkidest teed, selgelt piiritletud taimealad, mõned lausa kastidesse ehitatud...

Ühe ainulaadse lahenduse on selles aias dikteerinud konkreetne olukord: mööda üht aia piiri kulgeb vana kuuri tagumine seinalaudis, päikese käes kenasti siidhalliks tõmbunud, kuid vaatepildina üksluine. Aiakujundaja otsustas piki seina istutada kõrged elupuud nagu sambad ning need loovad nüüd hallil taustal nauditava rütmi.  Klassikalised võtted, mis on teostatud hea käega, ei mõju igavalt, vaid pakuvad elegantset ja meditatiivset vaatepilti.

Aiasügavusse on rajatud suveköök, mis moodustab maja arhitektuuriga ühtse ansambli. Selle olemus on napp ja tehniline, kuid materjalivahelduse abil piisavalt läbi komponeeritud.

Kõrvalolev, elegantse tarajupi taha varjuv aianurk – kõige tarbelisem osa aiast – on samuti ääretult kultuurne ja praktiline. Paar puiduga piiratud peenraruutu ja kompostikuubik mõjuvad hoolitsetult.

Samasugune praktiline esteetika iseloomustab ka tänavaäärset piiret, mille sisse on märkamatult peidetud ka konteinerilatter. Kõik on kõigil tasanditel, alates tarberajatistest ja lõpetades tarvikute ekspositsiooniga valamuserval, viimase piirini estetiseeritud, seda nii sees kui ka väljas. Nii arhitekt, sisearhitekt, aiakujundaja kui ka maja pererahvas on tegutsenud edukalt ühes ja samas suunas.

6 olulist

1. Majas on kahel korrusel “paralleelkodud”.
2. Sise- ja välisruum on mõlemal korrusel hästi seotud.
3. Interjöörid on hoitud võimalikult heledad.
4. Allkorrust läbib ringikujund.
5. Värv tuleb sisse alles teise korruse detailides.
6. Värvitoonid võimeduvad kõrvalruumides, moodustades magamistubadega koloristilisi komplekte.

• Arhitektid Aivo Schults ja Indrek Järve (Schults & partnerid)
• ;Sisearhitekt Ivi-Els Schneider
• ;Aiakujundus Piret Kukk
• ;Fotod Ingmar Muusikus