Omaalgatuslik liikumine

See pole mitte ainult ainuke selline teadaolev omaalgatuslik liikumine Eestis, vaid kõige imekspandavam on, et kui üksikud erandid välja arvata, tunneb enamik heategijaid üksteist vaid internetifoorumi varjunumede järgi. Sütitava appikarje, millest aktsioon algas, kirjutas läinud aasta alguses motoajakirjanik ja vanatehnika huviline Priit Veski. “Kõik me oleme ühesugused vanarauahaiged,” muigab Veski, kes toimetab ajakirja Hobiklubi. “Ja see on ravimatu haigus, mis süveneb. Nii oldi nõus hea asja eest suvalisele inimesele raha kandma.”

Esimesena koguti mullu kevadel 4000 krooni, mille eest osteti 1967. aastal Tartu Autode Remondi Katsetehases valminud buss Ta-6-1, rahvasuus tuntud kui “Tartu puukuur”. Vanarauasurmast päästetud bussi üleandmine oli seni internetis suhelnud aktivistidele nagu pimekohting, aga sellest sai alguse erakordne liikumine, kus üksteisele võõrad inimesed päästsid tehnikaajaloo jaoks ühe eksemplari teise järel.

Tehnika viiakse Järva-Jaani Tuletõrje Seltsile, mida juhib Tuve Kärner, kes foorumis kannab Muuseumipapa nime. 2004. aasta juunist tegutseb pritsimeeste käe all Eesti teadaolevalt ainus vanatehnika varjupaik. “Nostalgia läheb inimestele peale,” räägib 53aastane Kärner, kes hoolimata kiirelt kasvavast varjupaigast juhib endiselt ka kohalikku päästekomandot. “Praegu me peamiselt säilitame neid masinaid, aga kord ehk jõuavad meie lapsed ka nende ennistamiseni.”

Üle 160 veterani

Kui bussipäästmise kampaaniast televisioonis räägiti, sai asi tõeliselt tuule tiibadesse ja varjupaiga kuulsus levis nii kähku, et rahvas toob masinaid ning juppe mõnikord palumatagi. Selle nädala seisuga on Kärneri kodumaja taga endisel kartulipõllul ning mitmes garaažis kokku 166 veteransõidukit. Kärner teab peast igaühe ajalugu – alates parteibossesõidutanud punasest Volgast kuni vangla röntgeniautoni, kus käisid kõik Eesti retsid.

Aastaga on siia lisandunud 60 masinat ja äratoomist ootavate autode järjekord on nii pikk, et Kärner kavatseb muuseumile poolteist hektarit maad juurde muretseda. Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumi ja vanatehnika varjupaiga menu toetub suuresti priitahtlike pritsimeeste lõbusatele mitmeotstarbelistele masinatele. Eeldusel, et üht tüüpi masinat on rohkem kui üks, ehitavad pritsimehed neid ümber atraktiivseteks liikuveksponaatideks.

Kärneri ja tema kuldsete kätega kamraadide Vello Virksi ja Vello Kolnese fantaasia on lennukas. Nende populaarsemad atraktsioonid on saunaauto, massaažiauto, kaminaauto, haagispeldik ja kinobuss, millega mööda Eestit üritustel tiirutatakse. Nii hämmastav kui see ka pole, on see Eesti suurimat vanade autode kollektsiooni haldava varjupaiga ainus sissetuleku allikas.

Unistus muuseumist   

Varjupaiga aktiivseimad doonorid on veebifoorumi kogukond, kes koostasid hiljuti nõukaaegse tehnika Punase Raamatu, milles on 125 haruldasemat mudelit ja mille alusel eksponaate juurde otsitakse. “Terve Eesti on täis pildistavaid autohulle, kes luusivad kõrvalistes paikades ja teevad pererahvaga juttu, kui midagi huvitavat juhtub hoovi peal olema,” räägib Pals. Ta loodab, et nii laotakse vundament korralikule riigi toetatud muuseumile.

Ta toob näite rongijuhist, kes märkas mööda sõites metsa all seismas iidset Ikarus-bussi ja foorumis sellest rääkis. Teine huviline käis kohal seda vaatamas ja avastas eest mahajäetud autokaupluse Ugala. Kambakesi sikutati see lõpuks mudast välja. Noorim korjanduses osaleja oli Palsi sõnul koolipoiss, kes kandis üle üheksa krooni, ja kui märkas, et pangaülekanne on lastele tasuta, saatis kaks krooni veel juurde.

“Mõni inimene on eri korjandustes välja käinud juba Eesti keskmise palga,” nendib Pals. Ta ei karda, et vrakiomanikud neilt ahnusest raha välja pumpavad. “Ei mingit rehepaplust – kui mul endal ei ole võimalust masina säilitamiseks, siis aitan soetada ja viia sinna, kus on võimalus säilitada.” Üks muuseumi sõber teeb ülekandeid koguni regulaarse püsikorraldusega. Viimati toodi juuni alguses rahvaalgatusega kogutud rahaga Vilniusest ära töökorras vana “punnsilmne” Škoda trollibuss, mis leidis eksponaatide seas koha juba varem kingitud trammi kõrval.

Varjupaigaga saab tutvuda veebis aadressil http://varjupaik.jjts.ee