Iga vanem vend suurendab kolmandiku võrra tõenäosust, et poisist saab homo. Seejuures on määravaks bioloogiliste vanemate vendade olemasolu fakt iseenesest, mitte asjaolu, kas vendadega koos on ka üles kasvatud või mitte. Seni arvati, et vanemad vennad võivad noori homoseksualismile kallutada oma vägivaldsete mängude kaudu - seega usuti, et väikevendade kalduvusi põhjustavad sotsiaalsed, mitte bioloogilised tegurid.

Kanada Brocki ülikooli teadlane Anthony Bogaert uuris aga 944 mehe lapsepõlve, vaadeldes ka neid, kes on üles kasvanud koos vanemate kasuvendadega. Ta avastas, et ühine lapsepõlv kasuvendadega ei mõjutanud hilisemat seksuaalkäitumist karvavõrdki; bioloogiliste vanemate vendade olemasolu suurendas homoks saamise tõenäosust aga isegi siis, kui need vennad kasvasid eraldi peredes.

Tuumakatsetused vaid arvutis

Alatest 1992. aastast kehtiva tuumakatsetuste ühepoolse moratooriumi tõttu püüavad USA tuumarelvainsenerid uue põlvkonna aatompomme välja töötada ilma testkatsetusteta, modelleerides tuumaplahvatusi vaid superkompuutrites, kirjutas Nature.

Üheks selliseks on näiteks IBMi 12 000 ülikiire protsessoriga kompuuter Purple, mis tarbib rohkem elektrienergiat kui keskmine väikelinn.

Tegelike tuumakatsetuste moratooriumi kehtestas eelmine president George Bush 1992. aastal, sümboliseerimaks tuumavõidujooksu lõppu. Teisalt annab moratoorium Ühendriikidele võimaluse survestada ka noori tuumariike (India, Pakistan) tuumakatsetustest hoiduma. Ühendriikide sooritatud 1054 tuumaplahvatust pakuvad aga teiste riikidega võrreldes väga head teoreetilist baasi uute tuumarelvade modelleerimiseks arvutis (näiteks Hiina on toime pannud ainud 45 plahvatust).

Uue põlvkonna tuumarelvi on Ühendriikidel tarvis ka seetõttu, et praegused 10 000 lõhkepead on enamasti 17-30 aastat vanad ning neis kasutatud päästik-lõhkeained võivad hakata ohtlikult vananema.

Kuid kriitikute meelest kujutavad uued, vaid arvutisimulatsioonide põhjal loodud lõhkepead vähemalt sama suurt ohtu, sest tegelikkuses järele proovimata lõhkeainete kombinatsioonid võivad relva muuta kas kasutuskõlmatuks või koguni esile kutsuda juhusliku tuumaplahvatuse.

Suur pea ei tähenda veel tarkust

Austraalias Queenslandi meditsiiniuuringute instituudis tehtud uuringute abil püüti leida seoseid inimeste geenide, nende pea suuruse ning intelligentsuse vahel, kirjutab ABC Science Online.

Selgus aga, et intelligentsustestis häid tulemusi saavutanud inimestel ei olnud sugugi just sellist geenikombinatsiooni, mida seni oli seostatud suure ajumahu ning intelligentsusega.

Ning need katsealused, kellel kõnealune geenikombinatsioon tõepoolest leidus, ei olnud sootuks kõige intelligentsemad ega saanud uhkeldada isegi kõige kogukamate peakoludega.

Geene, mille vastu teadlased huvi tundsid, tähistatakse nimedega ASPM, MCPH1 ja CDK5RAP2 ning nad reguleerivad aju suurust ja aktiivsust. Nende geenide muteerumine võib põhjustada ebanormaalselt väikesi ajusid. Kuid normaalse arengu korral ei ole aju suuruse ja ajus peituva mõistuse võimsuse vahel mingit seost.