Vanemal on lapse alkoholikäitumises täita tähtis roll
„Eestis on juba 11aastaste seas nii alkohol kui ka suitsetamine üsna laialt levinud. Umbes kolmandik on selleks ajaks proovinud lahjat alkoholi ja umbes sama paljud teinud suitsu,” toob pereterapeut ning Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Kadri Järv-Mändoja välja kurva statistika.
„Lapsevanem on peamine lapse käitumise ja hoiakute mõjutaja, seda ka meelemürkide tarvitamises,” ütleb Kadri Järv-Mändoja. „Nii nagu ta seab lapsele piirid magamamineku kellaaegade ja hambapesu kohta, saab ta seada piirid ka meelemürkide kohta. Uuringute kohaselt on väga tähtis peres selgelt paika pandud reegel, et laps enne täisealiseks saamist alkoholi, tubakat ja narkootikume ei proovi ega tarbi.”
Piiride seadmisel peab Kadri Järv-Mändoja sõnul arvestama, et kokkulepped toimivad, kui vanema ja lapse suhe on turvaline ning tugineb vastastikusele austusele. „Näiteks karistusega ähvardades põhineb vanema ja lapse suhe hirmul ning nagu uuringudki näitavad, ei pea sellises suhtes tehtud kokkulepped just eriti hästi. Vanem saab last mõjutada, kui ta on küll kindlaid reegleid seadev ja nõudlik, kuid samal ajal last toetav.”
Ent reeglite kehtestamine pole pereterapeudi sõnul ainus, mis aitab. „Heade suhtlusoskustega lapsel on kergem endale kindlaks jääda ja „ei” öelda. Kasuks tuleks seegi, kui lapsel on mingi huviala, millega tegeleda ja mis paelub – see on samamoodi vanemate suunata.”
Mida soovitab Kadri Järv-Mändoja lapsevanematele, et lapselt liigne huvi meelemürkide vastu maha võtta ja usalduslik omavaheline suhe luua?
Sageli on kõige suuremaks mõjutajaks sõbrad. Selleks et kuhugi kuuluda, tehakse sageli koos rumalusi. Vanemana on üsna raske seda kontrollida.
Teismeliste jaoks on sõbrad tõesti olulised, kuid sellega ei saa välja vabandada noorte alkoholilembust. Ei pea olema nii, et meelemürkide tarbimine on paratamatu osa täiskasvanuks saamisel. Vanem ei peaks sellega leppima ja võiks oma negatiivseid hoiakuid lastele selgemalt väljendada. Pealegi on leitud sedagi, et kui vanema ja lapse suhe on turvaline ja lähedane, ei pea laps võtma liigseid riske ning kõiki rumalusi ise läbi tegema. Kui ta aga satubki hätta, on tõenäoline, et ta küsib vanematelt nõu ja abi.
Sageli panevad ennast riskiolukordadesse need, kel on madal enesehinnang või kes tunnevad end üksildasena. Enamasti juhtub nii lastega, kes ei taju vanema toetust ja kes on suures osas omapäi jäänud. Neil on ka palju raskem oma läbielamistest täiskasvanule rääkima minna.
Vanematel soovitaks olla kursis, kus ja kellega nende lapsed koos viibivad. Seda ei saa teha lapse järele salaja luurates, vaid ikkagi regulaarselt teda kuulates ja tema elu vastu huvi tundes. Suhtlus lapse sõprade vanematega on samuti tähtis. Harjumuseks võiks kujuneda see, et kui laps läheb sõbrale külla, võetakse ühendust ka sõbra vanematega ja hoitakse noortel ühiselt silm peal.
Tänapäeval toimub kõik kuidagi varem. Millal oleks õige aeg hakata lapsele meelemürkide teemat selgitama?
Sel teemal tuleb tõesti rääkida varakult ehk ennetus toimugu ikka enne seda, kui laps meelemürkidega kokku puutub. Eestis on juba 11aastaste seas nii alkohol kui ka suitsetamine üsna laialt levinud. Umbes kolmandik on selleks ajaks proovinud lahjat alkoholi ja sama paljud teinud suitsu.
Sellest ei piisa, kui vanem räägib neil teemadel vaid korra või paar – rääkida tuleb pidevalt. Kokkulepet, et laps ei tarvita meelemürke enne täisealiseks saamist, peab samuti tihti kordama.
Meelemürkidest võiks hakata vestlema siis, kui laps ise teema vastu huvi tunneb, näiteks esitab küsimusi tänaval nähtud purjus inimese kohta. Enamasti on koolieelikud maailma suurimad karsklased ja suitsetamise vastased. Minu viieaastane on tihti võhivõõrastele öelnud, et ärgu suitsetagu, see teeb haigeks. Lapsevanemana kasutan neid momente alati ära, et teemat lapsega arutada ja oma seisukohti selgitada.
Kas erinevas vanuses laste puhul tuleks kasutada erinevaid taktikaid?
Mida väiksem laps, seda lihtsam ja lühem olgu selgitus. Koos võib vaadata ka lastele mõeldud raamatuid inimese kehast ja selles toimuvatest protsessidest. Nii saab näiteks aju pilte vaadates ja selle kohta lugedes selgitada, et kui laps alkoholi joob või suitsu teeb, ei saa aju areneda nagu vaja ning laps ei pruugi enam hästi õppida ja teha elus neid asju, mida soovib.
Kui laps hakkab sõpradega rohkem aega veetma, tasuks kuulata, mida nad koos teevad, mis on nende huvid jne. Igas vanuses laste puhul toimib see, kui vanem tunneb siiralt huvi lapse mõtete ja tegevuste vastu. See tähendab, et ta oskab last kuulata ja leiab aega last huvitavatel teemadel arutleda või koos midagi ette võtta.
Kas lapsele võib kodus alkoholi pakkuda, et võtta maha liigne huvi? Paljud õigustavad teguviisi sellega, et las proovib parem kodus kui mujal.
Kuigi vanematele võib tunduda väga loogiline, et kodus pakutud naps rahuldab lapse huvi, on tulemus tegelikkuses hoopis vastupidine. Kui vanem pakub lapsele ise alkoholi või suitsu, oletab laps, et vanema jaoks on vastuvõetav, kui ta edaspidi ka väljaspool kodu meelemürke tarvitab.
Seega tekitab üheskoos napsu proovimine lapses pigem suuremat huvi ja soovi katsetada.
Kuidas oleks õige käituda, kui laps tuleb alkoholitunnustega koju või kui riietel on suitsuhais?
Kui kõik osalised on kainenenud ja rahunenud, tuleks maha pidada üks tõsine jutuajamine. Vanem võiks panna vastu kiusatusele hakata moraali lugema. Pigem võiks last kuulata, mis teda selliselt käituma pani ja mis teie kokkuleppest sai. Seejärel tuleks vanemal väga selgelt oma pettumust
või pahameelt väljendada, et laps kokkuleppest kinni ei pidanud. Ilmselt võiks üle rääkida ka selle, kuidas alkohol või suits tervist mõjutab.
Kindlasti on vanemaid, kes selliste soovituste peale ütlevad, et lapsega ainult rääkimisest ei piisa. Pigem peaks tagumiku kuumaks kütma või koduaresti panema, küll siis mõistus koju tuleb. Paraku võivad tulemused olla hoopis vastupidised. Karistused rikuvad vanema ja lapse suhted sootuks ning sellega kaob ka igasugune lootus, et kokkulepped toimida võiks. Laps hakkab varjama ja valetama.
Aga kui ema ise võtab õhtusöögi kõrvale klaasi veini ja isa teeb suitsu… Kaksikmoraal?
Alkoholi tarbivale ja suitsu tegevale vanemale võib meelemürkide kohta reeglite kehtestamine tunduda silmakirjalik ja ta võib seda teemat vältida. Tegelikult aga tuleks ikkagi rääkida, sest vanema tauniv hoiak lapse sõltuvusainete tarbimise suhtes on ennetuses väga tähtis. Näiteks
võib öelda, et täiskasvanu aju ei kasva enam nii nagu lapse oma, seega ei ole meelemürgid talle sedavõrd kahjulikud. Rääkida võiks ka sõltuvusse jäämisest. Korrata tuleks kokkulepet, et laps ei proovi meelemürke enne, kui on ise täiskasvanu ja vastutab oma tervise eest.
Kuigi vanemate hoiakud on olulised, ei tohiks käitumise eeskuju alahinnata. Seega olgu täiskasvanu lapse juuresolekul alkoholi tarbimisega tagasihoidlik. Suitsu ei tohiks lapse juures üldse teha, sest ka passiivne suitsetamine kahjustab tervist.
