Vasaraheide kosmosesse
Senised katsed magnetite abil esemeid liigutada on keskendunud püüdlustele saavutada heitejõud sirgjoonelise magnettõmbe abil. Niimoodi võib küll liikuma panna näiteks ronge, kuid satelliitide Maalt kosmosesse heitmiseks jäävad sellised kiirendid kaugelt liiga nõrgaks. Õigupoolest on asi takerdunud erakordselt suure energiakulu taha, mis oleks nii võimsaks magnetheiteks vajalik.
Nüüd on aga USA õhujõud asunud uurima ideed anda satelliitidele algkiirendus ringikujulise magnetkiirendi abil. Kiirendatav satelliit koguks sellises mitmekilomeetrise läbimõõduga hiigelringis tiireldes järk-järgult kiirust mitu tundi, enne kui ta taevasse lennutatakse. Ideelt sarnaneb see osakestekiirenditega, mida kasutatakse füüsikakatsetes. Ning mis kõige üllatavam - USA õhujõudude teadusuuringute keskuse hinnangul võib sellest kõigest isegi asja saada, kirjutas ajakiri The New Scientist.
Kava kohaselt liigutaksid magnetid kelku, millel asub kuumuskindlasse koonusekujulisse kesta suletud satelliit. Kui ringiratast liikudes on saavutatud kiirus 10 kilomeetrit sekundis, eraldatakse satelliit kelgult ning lähetatakse 30kraadise nurga all taeva poole. Satelliit peaks seejärel kaduma pilvede taha kiirusega 8 kilomeetrit sekundis ehk enam kui 23kordse helikiirusega. Satelliidi kesta tagaosas paiknevad raketimootorid aitaksid tehiskaaslase lõplikult orbiidile manööverdada.
Satelliit peab selle protseduuri käigus suutma taluda meeletust kiirendusest tekkivat koormust (raskuskiirendus kuni 2000 g). Ent väidetavalt suudavad USA suurtükiväes kasutatavates laserjuhitavates mürskudes paiknevad elektroonikaseadmed taluda isegi raskuskiirendust 20 000 g.
USA õhujõud huvituvadki väikeste, kuni kümme kilogrammi kaaluvate satelliitide orbiidile viskamisest. New Scientisti konsulteerinud eksperdi sõnul võib tegu olla ka uudse relvaga. Magnetlingu abil oleks võimalik heita lõhkepäid ükskõik millisesse punkti maakeral.
Teisalt kujutaks säärane magnetling aga ka odavat ja operatiivset moodust näiteks orbitaaljaamade meeskondade varustamiseks toidu ja veega, mis ülekoormust ei karda. Võrreldes nende kaupade kosmosesse toimetamisega mehitatud kosmoselaevadel oleks kokkuhoid erakordne.
Kui niisugune katapult heidaks orbiidile 300 saadetist, maksaks üks "lask" 745 dollarit kilogrammi kohta, kirjutas New Scientist. Kui satelliidikäive ulatuks 3000 stardini, maksaks ühe kilogrammi orbiidile lennutamine vaid 189 dollarit ehk üle saja korra vähem kui praegu rakettidega.
Skeptikute arvates pole lähemas tulevikus paraku kellelgi vajadust lähetada orbiidile nii palju kola. Ent õhujõudude tellimusel ideed uuriva firma LaunchPoint insener Michael Ricci usub vastupidist: tema meelest on just kosmosetransiidi praegune kõrge hind vähese nõudluse põhjus ning kui hind langeks, leiduks ka teenuse kasutajaid.
Enne aga tuleb mingil moel tagada, et suure kiirusega atmosfääri läbistav satelliit õhutakistuse tõttu ära ei põle või tuulte ja atmosfäärikihtide mõjul kursilt kõrvale ei kaldu.
