Vastlapäev oli naistepüha
Taive Särg ütleb Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis BERTA, et vastlapäev oli seotud rohkem naiste tööde ja tegemistega ning Kirde-Eestis leidub tema tähistamises kohati jüripäevaga sarnaseid naistepeo jooni.
Andmebaasist selgub, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka - naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud. Samas võisid vastlapäeval vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.
Vastlapäeval olid naistetööd keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri.
Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba - siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Andmebaasi kohaselt lõpetas vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu, mis kestis lihavõttepühadeni. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Wikipedia täiendab, et kuna paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Olulisel kohal oli vastlapäevakombestikus kelgutamine ja pikk vastlaliug, mis ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.
