Meie piirkonna kohta avaldatud andmete põhjal selgub, et Venemaa Geofüüsika Instituudi teadlased on registreerinud seismogeense vööndi kulgemise Valgest merest alates üle Onega (Äänisjärve) ja Laadoga järvede, Peterburi - Sosnovõi Bori - Soome lahe - Tallinna - Helsingi kuni Stockholmini välja, kust see suundub Riia poole. Geofüüsikud nimetasid seda nn Bröggeri-Polkanovi seismogeenset ala "purustavate tagajärgedega maavärinate vööndiks". Sellest on kõneldud juba kümmekond aastat. Kas ehk tänavu 5. augustil Kuramaal toimunud 3,4-palline maavärin on mingil määral kinnituseks selle tsooni olemasolule ja selle võimalikule "tegevusele"?

Välisriikide seismojaamade poolt on Venemaa loodeosas registreeritud mitu tuhat maavärinat amplituudiga 1-4 ühikut. Samal ajal on Valaami kloostri mungad täheldanud 3-4 rütmilise, tavaliselt alla nelja palli tõuke olemasolu.

Vene-Saksa gaasitrassi Nord Stream avarii korral on võimalikud tagajärjed raskesti ettekujutatavad.

Samuti ei saa jätta kahtluse alla panemata Eestisse kavandatava tuumajaama asukohta Pakri saarel. Juba kõlas Eesti Energia taotlus 1+4 uuringupuuraugu rajamise loa kohta!

Paistab, et ei gaasijuhtme ega tuumajaama arendajad ei taha teada mingist seosest konkreetse ala geotektoonilise iseloomuga. On sügavalt kaheldav üldlevinud seisukoht, et maavärinate tõenäosus siinkandis on väike.

Artikli autor on geoloogiakandidaat.