a)WADA reeglites kuuluvad keelatud ainete hulka – doping!

b)Mõtlemise lähtekohaks võiks olla testosteroon (T) – meessuguhormoon mida leidub meestes umbes 30 korda rohkem kui naistes ja see on seotud nii valgusünteesi edendamisega lihastes jm, kui käitumise mõjutamisega kesknärvisüsteemis ja ka meestele iseloomulike sekundaarsete sootunnuste kujundamisega (karvakasv, madal hääl, keha ehitus ja rasvkoe paigutumine). Anaboolse toimega naissuguhormoone (estrogeene) leidub naistes rohkem rõhuga naiselike sootunnuste arengule).

Anaboolsete steroidide arendajad püüavad ületada testosterooni efekti valgusünteesile, vältida kaasuvaid terviseriske ja esteetika probleeme (maskuliinsuse häired).

Tuntuimad nimetused:

„Metaan“ või „metakas“ on metandrostenoloon (müüakse ka Dianabooli ja Danaboolina)

Pika ajalooga (50a) anaboolne steroid (Swarzenegger tunnistas kasutamist) mida Eestisse hangiti suhteliselt hõlpsalt omal ajal Venemaalt ja täna lisaks Ida-Euroopast. T’ga võrreldes oluliselt tugevatoimelisem, nii lihaskasvu kui jõu arengut toetav ravim oli populaarne ka saavutussportlaste seas. Negatiivseteks tagajärgedeks on meessugutunnuste esiletulek (eriti naistel, nõukogude ajal hakati kergejõustiklastest õdesid Tamara ja Irina Press nimetama „vendadeks“) mis meestel täieneb (tänu ainevahetuse käigus tekkivatele estrogeenidele) günekomastiaga (rindade teke). Lisaks kaasneb kalduvus kiilaspäisusele, vererõhu tõusule, maksakahjustustele ja aknele.

Kõrvaltoimete tõttu kasutatakse kombineeritult (vt. all pool)

Stanazol (kaubamärgina tuntud kui Winstrol ehk „Winny“)

Üks populaarsemaid anaboolseid steroide mille „jooksis kuulsaks“ Ben Johnson. Tugeva toimega lihaste valgusünteesile. Hüpertroofiast olulisemaks (mõnede anaboolsete sterodidiega kaasneb lihase kasv kuid mitte jõud) peetakse positiivset mõju lihase töövõimele (jõud ja kiirus) ning mõju keha rasvkoe vähenemisele. Naistele eriti ei soovitata tänu tugevale karvakasvu stimulatsioonile ja üldisele “mehestumisele“.

„Deca“ (kaubamärk Deca Durabolin, toimeaine nandroloon dekaonaat)

Tugevatoimeline anaboolne steroid mille mõju lihasele on T’st suurem, aga sekundaarsed mõjud nahale, juuksekasvule ja eesnäärmele on väiksemad. Meestel esineb oluline libiido langus, samas kui naistel võib efekt olla vastupidine.

Populaarsetest lihaskasvu stimuleerivatest sterodididest võiks nimekirja lisada veel Sustanon, Trenebolone, Primobolan, Propionate – aktiivses kasutuses on kokku ca +50 erinevat nimetust. Steroididele peab kulturismiga seoses kindlasti lisama kasvuhormooni ja selle teoimega seotud ained (insuliini, IGF-1 jt), „ravsapõletajad“, vee eemaldajad, stimulandid ja negatiivsete tagajärgedega võitlemiseks kasutatavad erinevad ravimid.

Hormoone iseloomustab väike bioloogiline kontsentratsiooni ja süsteemne toime. Väikese kontsentratsiooni häireid on kergem esile kutsuda – kulturismi nimel kasutatavad kogused ületavad normi sadu ja tuhandeid kordi. Süsteemsuse puhul peab arvestama peale lihastes taotletava hüpertroofia tagajärgedega ka teistele kudedele ja organsüsteemidele.

Eksitavalt lihtne on suhtuda hormoonidesse moel, et võtan neist kasuliku osa ja “kahjulikud ained viin kehast välja“. Süsteemse toimega anaboolse aine kõrvalmõjusid ei ole võimalik ära hoida. Näiteks „paluda asteroididel osaleda“ ainult skeletilihase valgusünteesis ja jätta puutumata südamelihas, maks, aju, rasvkude jmt. Mitmed steroidikasutajad on hukkunud infarkti, kasvatanud endale rinnad või lõpetanud elu vanglas tänu kontrollimatule agressiivsusele, kuna hormoonide olemuseks on toimida paralleelselt ja tihti vastupidiste tagajärgedega – s.t. ühes kohas stimuleerib valgusünteesi ja teises kohas pärsib.

Näiteks kehavälise testosterooni ja teiste sarnaste ainete (sh. prohormoonid mis alles kehas muutuvad hormoonideks) kasutamine pärsib negatiivse tagasiside kaudu keha enda hormoonitootmist. See võib kujuneda pöördumatuks. Meeste puhul on üheks tagajärjeks naissuguhormoonide suhtelise osakaalu tõus koos günekomastiaga - naiselikuks muutumisega (rinnad jmt), libido langus, spermatogeneesi häired ja impotentsus.

Lisaks on reaalne oht eesnäärme suurenemisele, käitumishäiretele (agressiivsus), vererõhu tõusule, „mehelikule“ kiilanemisele s.t. pealaelt, aknele ja noorte puhu ka hermafrodismiks (napp mehele iseloomulik karvakasv, taandunud suguelundid jmt)

Tänu steroididega kaasnevatele tõsistele probleemidele püütakse lihaste kasvatamise ülesannet lahendada erinevate taktikate kaudu. Näiteks kombineerides aineid omavahel nii, et toimeained oleksid teineteist täiendavad (nn. stacking) ja riske langetavad (n. kasutades decat koos testosterooni, mõne hormoonide ainevahetust n. estrogeene pärssivalt reguleeriva ravimi ja toidulisanditega). Lisaks kontrollitakse negatiivseid tagajärgi kuuridega, paigutades sterodidide kasutamise kindlasse treeningperioodi ja pidades seejärel pausi kuni järgmise „tsüklini“.

„Sõltuvusest“ võib tinglikult rääkida kahel põhjusel. Aja jooksul langeb kuuridest saadava efekti suurus ja kuuri välisel ajal on treening raskem. See mõjub demotiveerivalt ja „tuju parandamiseks“ alustatakse uue, varasemast suurema ja tihti seni järeleproovimata kuuriga. Teine põhjus on seotud enda asteroidide tootlikkuse langusega, mistõttu kannatab keha igapäevane kohanemisvõime. Normaalse funktsiooni toetamiseks ollaksegi sunnitud pöörduma steroidide juurde tagasi.

Tegemist on „metsikute“ skeemidega mis sünnivad peamiselt foorumites leviva info baasil. Osa sellest infost on täiesti pädev kuid erineva ettevalmistusega kasutajate käes muutub järeldamisprotsess õige pea müütiliseks. Nendes aruteludes on kõigi (sh. ka teadlaste) jaoks kasutu ja praktiseerijatele reaalselt ohtlik ühekülgne kajastus, milles ei arvestata edukamate indiviidide geneetiliste, treenituse jm eeldustega, selgitades õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ühekülgsete lihtsustuste kaudu ja „retsepte“ matkides.

Olukord on paradoksaalne, sest teaduslike uuringute korraldamine dopingainetega on keeruline ja teatud eesmärkidel ka keelatud, mistõttu puuduvad teaduslikult põhjendatud positiivsed kasutuslahendused ja peamisteks tarkadeks ongi need kasutajad ise.