Veenusel lööb välku
Veenus on meie lähim naaberplaneet ja tihti on teda
nimetatud ka Maa kaksikõeks: kui kõrvale jätta
kosmosekaunitari pinnal valitsevad põrgulikud olud (temperatuur üle
460°C, rõhk üle 90 atmosfääri), siis suuruselt ja
tiheduselt sarnaneb armastusjumalanna järgi nime saanud planeet meie
maakeraga peaaegu äravahetamiseni.
Aimdus, et naabrit
lähendab meile ka äikese olemasolu, on planeediteadlaste meeles
hõõgunud aastakümneid. Veenuse orbiidile lennanud
uurimisjaamad on korduvalt registreerinud raadioraginaid ja
atmosfääris levivaid helilaineid, kuid seni pole suurem osa
asjatundjaid söandanud neid tõlgendada millegi enama kui vihjena
piksesähvatuste võimalikkusele. Paks ja läbipaistmatu
atmosfäär ei lase välke otseselt vaadelda.
Tunamullu
Baikonurilt teele lähetatud Venus Expressil on aga küljes tundlik
magnetantenn, mille töötulemuste põhjal võivad
teadlased nüüd ajakirjas Nature kinnitada, et Veenuse taevas
sähvib tõepoolest ohtrasti piksenooli.
“Meie
jaoks on see esimene kindel tõend rohkest äikesest Veenusel,”
ütles uurimisprogrammis osalev tuntud planetoloog David Grinspoon Pariisis
ajakirjanikele.
Grinspoon oletab, et sekundis kärgatab
kõu Veenusel vähemalt 50 paigas. Seda oleks kaks korda vähem
kui Maal, aga tegu on ka tagasihoidliku hinnanguga.
Et meie
planeedi välgud tekitavad õhku juurde osooni ja
lämmastikuoksiide, siis võib eeldada, et sama põhjalikku
mõju avaldab pikne ka Veenuse atmosfäärikeemiale ning
näiteks planeedi kliimamudelite koostamisel tuleb seda mõju
edaspidi arvestada.
Venus Express on avastanud märke ka
sellest, et kauges minevikus võisid Veenusel laiuda mered ja ookeanid.
Nii sarnanes naaberplaneet meile iidsetel aegadel veelgi rohkem kui praegu, mil
kõik veekogud tema pinnalt kiiresti ära auraksid.
Teadlased väidavad muide, et just omaaegsete ookeanide aurustudes
vallandus miljardite aastate eest lausa pöörased
mõõtmed võtnud kasvuhoonenähtus, mis ongi Veenuse nii
kuumaks ajanud.