iStockphoto

Veenus on meie lähim naaberplaneet ja tihti on teda nimetatud ka Maa kaksikõeks: kui kõrvale jätta kosmosekaunitari pinnal valitsevad põrgulikud olud (temperatuur üle 460°C, rõhk üle 90 atmosfääri), siis suuruselt ja tiheduselt sarnaneb armastusjumalanna järgi nime saanud planeet meie maakeraga peaaegu äravahetamiseni.

Aimdus, et naabrit lähendab meile ka äikese olemasolu, on planeediteadlaste meeles hõõgunud aastakümneid. Veenuse orbiidile lennanud uurimisjaamad on korduvalt registreerinud raadioraginaid ja atmosfääris levivaid helilaineid, kuid seni pole suurem osa asjatundjaid söandanud neid tõlgendada millegi enama kui vihjena piksesähvatuste võimalikkusele. Paks ja läbipaistmatu atmosfäär ei lase välke otseselt vaadelda.

Tunamullu Baikonurilt teele lähetatud Venus Expressil on aga küljes tundlik magnetantenn, mille töötulemuste põhjal võivad teadlased nüüd ajakirjas Nature kinnitada, et Veenuse taevas sähvib tõepoolest ohtrasti piksenooli.

“Meie jaoks on see esimene kindel tõend rohkest äikesest Veenusel,” ütles uurimisprogrammis osalev tuntud planetoloog David Grinspoon Pariisis ajakirjanikele.

Grinspoon oletab, et sekundis kärgatab kõu Veenusel vähemalt 50 paigas. Seda oleks kaks korda vähem kui Maal, aga tegu on ka tagasihoidliku hinnanguga.

Et meie planeedi välgud tekitavad õhku juurde osooni ja lämmastikuoksiide, siis võib eeldada, et sama põhjalikku mõju avaldab pikne ka Veenuse atmosfäärikeemiale ning näiteks planeedi kliimamudelite koostamisel tuleb seda mõju edaspidi arvestada.

Venus Express on avastanud märke ka sellest, et kauges minevikus võisid Veenusel laiuda mered ja ookeanid. Nii sarnanes naaberplaneet meile iidsetel aegadel veelgi rohkem kui praegu, mil kõik veekogud tema pinnalt kiiresti ära auraksid.

Teadlased väidavad muide, et just omaaegsete ookeanide aurustudes vallandus miljardite aastate eest lausa pöörased mõõtmed võtnud kasvuhoonenähtus, mis ongi Veenuse nii kuumaks ajanud.