Veeparunid pumpavad Tallinnast raha
Ainult kaks ja pool protsenti maailma veevarudest moodustab mage vesi. Enamik sellest paikneb külmununa jääkilpides ja liustikes. Arvestades rahvaarvu ja tootmise kasvu muutub tarvitamiskõlblik vesi üha suuremaks defitsiidiks. Ehk veeäri väärtus kasvab päev päevalt.
Puhta vee müügi ja jagamise on oma kätte haaranud aga käputäis erafirmasid, kes tõstavad üksteise võidu hindu ja käituvad pahatihti koloniaalaegadele omaste röövkapitalistidena.
1990. aastal tegutsesid eraomanikele kuuluvad veekompaniid tosinas riigis. Mullu olid nad oma haaret laiendanud aga juba 56 riiki.
See tõsiasi selgub uurivate ajakirjanike üleilmse ühenduse koostatud raamatust "Veeparunid". Ühendus toonitab, et kompaniide tegevust utsitab tagant Maailmapank, kes laenab riikide ja suurlinnade vee-ettevõtetele raha enamasti tingimusel, et laenusaaja erastab oma veefirma kas või osaliselt.
Eestlased said Tallinna Veest kinga
Ka Eesti suurimas veefirmas Tallinna Vesi võimutsevad tegelased globaalsest nn Suurest Seitsmikust.
Tallinna linn müüs poole oma veefirmast möödunud aasta alguses. 50,4 protsenti aktsiatest ostis rahvusvaheline koondis International Water UU.
Tegemist on tüüpilise ahne veekapitalismiga. Kuigi Tallinna Vee osaluse hind kujunes väga kõrgeks – üle 1,3 miljardi krooni – suutis välisomanik vähem kui aastaga ligi poole ostuhinnast tagasi teenida.
Lisaks surub Tallinna Vesi linnavalitsust soovidega tõsta vee hinda. Alles möödunud nädalal kuulsid pealinlased "rõõmusõnumit", et tulevast aastast kallineb vee tariif ligi 14 protsenti.
Uus omanik lasi lahti eestlastest direktorid. Praegu kuuluvad Tallinna Vee juhatusse Bob Gallienne, Roch Chéroux, Virginie Sarazin ja David Ordman. Kõik lääne päritolu inimesed.
Palts, Suharto ja Tallinna Vesi
Tallinna Vee suuromanik International Water UU on tähelepanuväärne ettevõte.
Esiteks on ta vaid nn postkastifirma. Tema ametlik aadress asub ühes Amsterdami advokaadibüroos. Madalmaades registreerimine lubab firmal ära kasutada Hollandi soodsaid maksuseadusi.
Tegemist on advokaadikontoriga, mille abiga liigutasid miljoneid nii Indoneesia kurikuulus eksdiktaator Suharto kui ka Eesti rahandusminister Tõnis Palts.
Büroo asub vähekäidavas kohas Amsterdami äärelinnas. Kuid vähemalt korra on seal toimunud meeleavaldus. Kired tõusid taevani veeäri pärast.
Hollandi aktivistid protestisid mullu kevadel International Water Holdings BV (sarnase nime ja samade omanikega kompanii) tegevuse vastu Boliivias. Too firma erastas Cochabamba linna veevärgi. Uus omanik kahekordistas tariifid. Mõnel puhul tõusid hinnad isegi kolm korda.
Elanikud tõstsid firma vastu mässu. Tänavarahutused tipnesid eriti traagilise sündmusega: politsei täpsuskütt tappis meeleavaldusel ühe 17aastase poisi. Veefirma lahkus linnast, saba jalge vahel. Edasi jätkus tüli rahvusvahelises kohtus: erastaja nõudis minemakihutamise pärast kahjutasu.
Vajadusel aitab Washington
Pool International Water UU aktsiapakist kuulub Briti suurfirmale United Utilities, mis tegeleb vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi- jpt äridega.
Teise poole jagavad omavahel USA Bechtel ning Itaalia Edison.
Edison on Itaalia elektrifirma Montedison tütarfirma.
Bechteli nime tunnevad aga nii äri- kui poliitikahuvilised. Tegemist on ehitus- ja insenerikompaniiga, kus töötab 50 000 inimest. Tema käive oli tunamullu 13,4 miljardit dollarit. Äriajakiri Forbes paigutas Bechteli suurimate erafirmade edetabelis kuuendale kohale.
Tema tööde hulka kuuluvad näiteks La Manche'i alune tunnel ja Hongkongi lennuväli. Hiljuti sai firma Valgelt Majalt eksklusiivse lepingu Iraagi ülesehitamiseks.
Kui Bechtel erastas Sofia veefirmat, pöördusid jänkid abi saamiseks oma võimude poole. Nende heaks töötasid USA suursaadik Bulgaarias ja Washingtonis asuv riiklik kaubavahetuse edendamise agentuur. Lobi hõlbustas tõik, et müük toimus enne president Bill Clintoni külaskäiku Bulgaariasse. Bulgaarlased ei vajanud suhete pingestumist nii tähtsa visiidi eel. Praegu esitleb Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduse Administratsioon Sofia juhtumit riikliku abi eduloona.
Palju pappi ja kiiresti
Eelpool toodud firmad on teinud Eestis äri, mis paneb enamikul siinsetest ettevõtjatest suu vett jooksma.
Tallinna linn teenis veefirma müügist 641 miljonit krooni. Ülejäänud 687 miljonit krooni pidi uus omanik paigutama Tallinna Vee aktsiakapitali. Ehk teistpidi: see raha jäi tema kontrolli alla.
International Water UU märkis uued aktsiad jaanuaris 2001 ja asus kohe firmast raha välja pumpama. Mais toimunud aktsionäride üldkoosolek (kus otsustav sõna on välisomanikul) otsustas omanikele dividendideks maksta nii eelnenud aasta kasumi kui ka varasematel aastatel kogunenud kasumitagavara.
Välisomanik sai ligi 92 miljonit krooni.
Möödus veel pool aastat ja üllatus-üllatus – omanikud otsustasid tühjaks pigistada Tallinna Vee aktsiakapitali, mille nad olid mõne kuu eest tõstnud 1,1 miljardi kroonini.
Põhikapitali tõstmist nõudis erastamiskava. Kuid nüüd oli firma erakätes ja käiku läks kuldne plaan B. Aktsionärid teatasid, et jagavad omavahel 83 protsenti aktsiakapitalist. Välisomanik teenis siit ligi 480 miljonit krooni. Rahanäljas Tallinna linnavalitsus oli samuti asjaga päri.
Kokkuvõttes teenis International Water UU vaid üheksa osanikuks olemise kuuga 570 miljonit krooni.
Muinasjutt vee kvaliteedi tõstmisest
Selliste hiigelsummade tasumine võtab hinge välja igalt ettevõttelt. Ka Tallinna Veel puudus vajalik raha. Kuid lahendus oli lihtne: laenamine.
Sügisel 2002 sõlmis Tallinna Vesi laenulepingu Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga (EBRD). EBRD veebikülg räägib, et tänu laenule võidavad kohalikud elanikud, kuna Tallinnas tõuseb vee kvaliteet ja reovee puhastamise tase. Justkui muuseas lisatakse, et osa rahast kulub "bilansi parandamiseks".
Kui aga vaadata Tallinna Vee mulluseid rahavooge, avaneb teistsugune pilt. Firmale tõid raha tõid sisse:
- äritegevus (172 mln kr);
- võetud suurlaen (1111 mln kr).
Raha neelasid:
- investeerimine, sh põhivara ostmine (113 mln kr);
- laenude tagasimaksmine (318 mln kr);
- omanikele maksmine, sh maksud dividendidelt (993 mln kr).
Ehk valdav osa rahast kulus omanike peale, mitte vee kvaliteedi tõstmiseks. Selline on rahvusvahelise veeäri tegelik pale.
Välisomanikud müüvad Tallinna Vett
Briti börsifirma United Utilities kavatseb osta oma partnerilt osalused Eesti, Bulgaaria ja Poola veefirmades. Sellest teatab Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga kodulehekülg. Pank kaalub tehingu rahastamist.
Müüki lähevad osalused ettevõtetes Tallinna Vesi, Sofijska Voda (Bulgaaria) ja Przedsiebiorstwo Komunale Aqua Bielsko-Biala (Poola).
Praegu jagunevad nimetatud veefirmad United Utilitiesi ja International Wateri vahel.
Kuna osalused on kaudsed, s.t nimetatud lääne kompaniid kontrollivad Tallinna Vett jt firmasid oma tütarettevõtete kaudu, pole Tallinna linnavalitsusel võimalust ostutehingusse sekkuda.
Tallinna Vee omanikud
49,6% Tallinna linn
50,4% International Water UU,
millest:
50% United Utilities International (United Utilities ühisfirma)
50% Interantional Water (Bechteli ja Edisoni ühisfirma)
allikas: Tallinna Vesi
Superäri Tallinna veega | ||
puhaskasum | omanikele maksmiseks | |
2000 | 24 mln kr | 182 mln kr |
2001 | 168 mln kr | 1082 mln kr* |
2002 | 170 mln kr | 45 mln kr |
kokku | 362 mln kr | 1309 mln kr |
* s.h aktsiakapitali vähendamine
allikad: aastaaruanded
Globaalsed tegijad
Kõik need ettevõtted tegutsevad korraga mitmel alal. Sageli müüvad nad elektrienergiat ja gaasi, korraldavad prügivedu, pakuvad telekomiteenuseid.
Bechtel
USA
Veeäri kuues riigis.
Tallinna Vee kaudne osanik.
Bouygues
Prantsusmaa
Veeäri 15 riigis
RWE
Saksamaa
Veeäri 14 riigis
Suez
Prantsusmaa
Veeäri 41 riigis.
Unitied Utilities
Briti
Veeäri üheksas riigis.
Tallinna Vee kaudne omanik.
Vivendi Universal
Prantsusmaa
Veeäri 43 riigis.
allikas: väljaanne "Veeparunid".
