Veerand Swedbanki kodulaenudest vajaks lisatagatist
Laenulepingud lubavad sellisel puhul nõuda lisatagatisi, kuid tegevjuht Priit Perensi sõnul pank seda töötavate laenude puhul praegu ei tee.
Panga eesmärk on väljalaenatud summad korralikult tagasi saada, mitte maksejõulistele klientidele lisatagatiste nõudmisega peavalu tekitada.
Teine asi on aga sel juhul, kui kliendid kaotavad sissetulekuallika ning ei suuda laene tagastada. Siis pakub pank tavaliselt maksepuhkust, kuid tõstab ühtlasi ka veidi intressimäärasid ja küsib sageli lisatagatisi mõne teise kinnisvara pantimise või kellegi käenduse näol.
Maksepuhkuse andmine mõjutab panga majandustulemusi, sest siis peab pank teatud osa laenusummast võimalike laenukahjumite tarbeks kõrvale panema.
Just laenukahjumiteks valmistumise tõttu on panga viimase aja majandustulemused olnud "punases". Möödunud nädalal teatas Swedbank Eesti, et teenis teises kvartalis 717 miljonit krooni tegevuskasumit. Kuna aga samal ajal läks üle miljardi krooni laenukahjumite eraldisteks, jäi panga Eesti üksus kvartali kokkuvõttes 372 miljoni krooniga kahjumisse.
Märksa tõsisem seis kodulaenude osas valitseb naaberriigis Lätis. Seal ületab laenusumma tagatiseks pandud kinnisvara väärtust 54 protsendil kodulaenudest.
|
Kodulaenude riskisus kasvab |
|||
|
Laenude ja tagatisvara suhe (loan to value, LTV) |
|||
|
|
Eesti |
Läti |
Leedu |
|
keskmine LTV |
78% |
104% |
90% |
|
laene, kus LTV üle 100% |
24% |
54% |
37% |
allikas: Swedbank
