Viimase kümne aasta jooksul on kirjanik loonud sadu maale, millest on praegu Moskvas väljas ülevaatenäitus.

Väljapanekul võib näiteks vaadata pilti “Halb Stalin”, millel palja ülakehaga Stalin hoiab verist nuga koheva kollase tibu kaela juures, astudes samal ajal teisele tibule peale.

72-aastase kunstniku maalid peegeldavad tema raamatutes valitsevat anarhia-vaimsust, kuigi otseselt oma tekstide illustreerimisega ta ei tegele.  

Voinovitš, kes elab praegu Moskvas ja Münchenis, astus Kirjanike Liitu aasta 1962. 1974 visati ta sealt välja ja sunniti aastal 1980 emigreeruma. Praeguseks on tema romaane tõlgitud 30 keelde. Hetkel töötab ta autobiograafilise teose kallal, mille pealkiri on “Kirjanik Voinovitši elu ja erakordsed seiklused”, mis esialgu ilmub osade kaupa Novõje Izvestijas.

METSAKUNST: 13. - 20. aprillini viiakse Kütioru Avatud Ateljees läbi Metsakunsti projekt, mille raames saabuvad Tallinnasse isekasvava arhitektuuri teooria rajaja professor John Frazer Londonist ning tegelased Hollandi arhitektuuribüroodest S333 ja Onix.

Ühest küljest tegeletakse Eesti metsade võsastumise temaatikaga, teisest küljest püstitatakse hüpotees “mets kui arvuti”. Üritus lõpeb 19. aprillil seminariga Eesti Kunstiakadeemia aulas, kus metsakunsti-teemalisi mõtteid avaldavad lisaks väliskülalistele ka Marek Strandberg, Ivar Puura ja teised.

Täpsemat infot leiab aadressilt http://www.spacelighttime.com/.

JUTUVÕISTLUS: Veebiajakiri “Algernon”, mis on pühendatud ulme-teemadele, kuulutab välja jaanipäeva jutuvõistluse. Seekordne teema on etnoulme - võistelda saavad kõik jutud, mis kuuluvad kas õudus-, teadus- või imeulme žanri ning evivad mingit etnoaspekti. Mahupiiranguks on 2000 sõna.

Võistlustööd tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks aadressil algernon@obs.ee.

Võistlustöö esitamisega annab autor loa selle avaldamiseks ajakirjas “Algernon”.

Võistluse auhindadeks on erinevad ulmeraamatud, jutte hindab žürii, millesse kuuluvad Karen Orlau (esinaine), Juhan Habicht, Indrek Hargla, Raul Veede ja Siim Veskimees.

KUNST: Iiri kunstnik David Godbold valiti 2005. aasta üldvalimiste ametlikuks kunstnikuks. Kunstikriitikud hindavad seda väga julgeks valikuks, kirjutab Briti ajaleht The Guardian.

Kaks Godboldi tööd on juba tagasi lükatud – üks kujutas alasti poliitikut ja teisel oli kasutatud sõna “bastard” (“värdjas”). Kunstnik plaanib töödest, mis valimisteks ebasobivateks tunnistatakse, eraldi näituse koostada.

Kunstnik, kelle valis välja vastav parlamendi komitee, peaks oma töös peegeldama valmimisaegset Inglismaad. Ta plaanib veeta järgmised kolm nädalat koos poliitikutega ja proovib muuhulgas pääseda lähedale Tony Blairi rangelt kontrollitud kaaskonnale. 

Godbold on kõigi aegade teine valimiskunstnik, 2001. aastal pidas sama ametit Jonathan Yeo.

18 tööst koosnev tulemus peab olema tellimuse kohaselt oluline ajalooline dokument, kuid samas ei tohi kedagi solvata, mis on kunstniku sõnul üsna raske ülesanne.

Godbold lisab oma maalidele kollaažina elemente kõikvõimalikest trükimaterjalidest alates lendlehtedest kuni ajakirjanike märkmepaberiteni.