Veerpalu juhtum võib päädida kriminaal-uurimisega

Enne seda aga algab klaperjaht andmete lekitajale.

Eestit vapustanud dopingujuhtum on nagu hambapasta, mida ei saa enam tuubi tagasi toppida.

Andrus Veerpalu skandaali esimene faas oli jahmatus ehk positiivsest A-proovist teadasaamine. Teine faas oli salgamine. Praeguseks on valed välja tulnud ning juhtum on läinud üle kolmandasse ehk usu faasi. Ees ootavad neljas faas ehk lekitaja jahtimine. Kas see oli Anu Saagimi õde või mõni teine dopingukütt? Äkki keegi suusaliidust? Viies faas on Veerpalu esinemine tõekomisjonis. Sellele võib musta stsenaariumi rakendumisel järgneda kriminaaluurimise faas. Ja viimane faas on vandenõuteooriad. Veerpalu juhtum kütab Eesti fännide fantaasiaid samamoodi nagu JFK mõrv müsteeriumisõpru üle ilma.

IV faas: lekitaja otsimine

Üks vanema põlve spordiajakirjanik krigistas juba Veerpalu pressikonverentsi ajal hotellis Olümpia, et kui saaks, tapaks raisa ära. Küsimus pole ainult Veerpalu fännide kättemaksuihas. Infoallikat tahavad leida ka teised spordiföderatsioonid peale suusaliidu. Sest kui lekkimine lähtus suusaliidu seest, on see suuresti suusaliidu probleem, kui aga asjaga samuti kursis olnud dopinguküttide tasemelt, siis on lekkimine kogu spordisüsteemi probleem. Seni on antidopingu agentuuri peetud sama usaldusväärseks nagu pangandust. Suusaliidus teadis positiivsest dopinguproovist vaid viis inimest. Nad on kinnitanud, et ei rääkinud sellest kellelegi väljaspool seda kitsast siseringi. Võibolla on see õige, võibolla mitte. Suusajuhtide juttu ei saa nende vassimiste tõttu praegu uskuda. Mitu allikat on soovitanud Ekspressil otsida lekitajat dopinguküttide seast. Nimed on teada.