Süüdistuse järgi tappis Hõlpus baaris kohatud juhututtava Jaanuse, kellega oli tülli pööranud. Hõlpus oli tutvunud Jaanusega samal päeval ja temaga napsi võtnud. Pärast lasu toimumist jäi politseinik trepikojas surnu peale magama.

Algul näis, et kõik on selge. Harju maakohus mõistiski Hõlpuse süüdi tapmises ja talle määrati 9 aastat vanglakaristust. Hõlpuse kaitsja Jaanus Tehver koos endise juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmiga kaebasid otsuse edasi, saavutades üllatuslikult võidu nii ringkonnakohtus kui hiljem lõplikult riigikohtus.

Kaitsjad väitsid algusest peale, et nende klient ei tapnud Jaanust ning selge pole ka see, mis asjaoludel lask toimus ning kes üldse püstoli päästikule vajutas. Selleks kasutasid nad Eesti kohtupraktikas ebatavalisi näitlikke vahendeid.

Tehver demonstreeris kohtus, et Hõlpuse poolt kasutatud politseipüstoli Walther PPQ päästik liigub eriti kergesti ning seda suudaks vajutada isegi väikelaps.

Kurm tõi kohtusaali mannekeeni, mille abil kummutas prokuratuuri versiooni ainuvõimalikkust ja tõestatust.

Hõlpus ise kasutas kohtus õigust ütluste andmisest loobuda.

Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kohtunik Andres Parmase juhtimisel leidis, et süüdistus pole piisavalt tõendatud ja kaitseversioonid pole kummutatud ning mõistis Hõlpuse seetõttu õigeks.

Prokurör Natalja Miilvee pöördus seepeale riigikohtusse õigeksmõistva otsuse tühistamiseks, kuid riigikohus, ei võtnud prokuröri kassatsiooni arutusele. Seega jõustus ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus.

Ringkonnakohtu jaoks sai kaalukeeleks sai see, et eksperdid leidsid püstolilt nii Rando kui Jaanuse bioloogilist materjali. Seega pole selge, kumma mehe käes relv tulistamise hetkel üldse oli.

Ringkonnakohus ei välistanud lasu toimumist rüseluse või kukkumise käigus teadvustamata instinktiivse haaramisliigutuse mõjul. See omakorda tähendab, et hoolimata inimese surmast ei pruukinud karistusõiguslikus mõttes mingit kuritegu aset leidagi.

Toonane juhtivprokurör ja nüüdne riigiprokurör Taavi Pern kommenteeris pärast ringkonnakohtu langetatud otsust, et tulemus oli prokuratuuri jaoks üllatav: "Kõige rohkem üllatas, et kohus aktsepteeris kaitsjate seisukohta, kuidas Hõlpuse tegevust võisid kontrollida ajutegevuse häired, mis olid põhjustatud nii unest kui joobeseisundist. See võis põhjustada tahtmatuid liigutusi, mistõttu ta vajutas päästikule. Toimus lask ja püstolist tulnud kuul surmas kannatanu."