Ühtki sellist sõiduriista, mis pannuks südame hüppama või võtnuks jalust nõrgaks, nendel stendidel ei leidunud. Seevastu seisis seal karjakaupa “kontseptautosid”, mis kohe-kohe veidi muudetud kujul seeriatootmisse jõuavad. Seatiga juhtuski nii, et näituse ja loo kirjutamise vahepeal sai nukust liblikas ehk Bocanegrast Ibiza.


Ka suurte kerefirmade faalanksis, mis Genfis alati võimsalt ette astub, haigutas tänavu suur auk.


Bertone, üks kõige kuulsama nime ja ajalooga disainistuudioid, vaagub pankroti äärel ja sestap loobus üldse osalemisest.


Järgnevalt keskendumegi neile ideeautodele, milles sõna esimene pool kaalub teise üles. Kõrvale jäävad peatselt valmivate seeriaautode vastu huvi tekitamiseks loodud pseudokontseptid.


***


Šveitsis autotööstus küll puudub, kuid sealsed kereehitajad ja disainistuudiod panevad kodusele näitusele alati midagi põnevat välja. Viimastel aastatel on kujunenud heaks tavaks, et kõige-kõigemaid asju näitab Rinspeed. Tänavu jõudis järg allveeauto kätte.


Rinspeed sQuba suudab tõepoolest vee all ujuda. Selle loomisel saadi inspiratsiooni James Bondi filmist “Spioon, kes mind armastas”, kus salaagendi Lotus Esprit vette sattudes muutus allveelaevaks. Film valmis 1977. aastal ja sestpeale oli Rinspeedi boss Frank M. Rinderknecht pead vaevanud päris allveeauto loomise kallal. Bondi auto puhul oli nimelt tegemist animatsiooniga.


Sarnaselt Bondiga võttis ka Rinderknecht oma sõiduki aluseks Lotuse. Lahtine Elise sobis kõige paremini, sest kinnise kabiiniga autot oleks peagu võimatu panna liikuma ühtviisi edukalt nii maal kui vees. See aga tähendab, et ka sõitjad peavad submariinsel sõidul kasutama allveevarustust.


Kuna sisepõlemismootor vee all töötada ei saa, asendati see kolme elektrimootoriga. Üks liigutab tagarattaid, kaks aga autopäras asuvaid sõukruvisid. Neile lisaks hoolitsevad vees liikumise eest veel kaks esiosas paiknevat turbiini. Toidet saavad need kõik liitium-ioonakudest. Auto loojad lubavad, et masin võib sõita otse kaldalt vette ja seal ujuma hakata.


***


Pininfarina Sintesi loomisel võeti arvesse praegu alles juurutamisjärgus olevaid uusi tehnoloogiaid (näiteks kütuseelementi). Neile aga läheneti tavapärasest erinevalt. Üldjuhul pannakse auto loomisel kõigepealt paika mehaanilised osad ning seejärel hakatakse nende vahele paigutama reisijaid. Sintesi puhul toimetati täpselt vastupidi, kõige aluseks on nelja autosistuja vajadused. Seda kontseptsiooni väljendab sõnapaar Liquid Packaging.


Lisaks esindab see auto Transparent Mobility kontseptsiooni, mille kohaselt omavahel elektrooniliselt suhtlevad autod moodustavad hajutatud tehisintellekti. Aktiivset ohutust (avariide ennetamist) parandades peaks see omakorda võimaldama autosid ehitada vähem massiivsetena ja seeläbi säästlikumatena. Noh, ja muuhulgas on kõik need ideed vormistatud efektselt ja pilkupüüdvalt.



***


Šveitslasest disaineri ja tuunija Franco Sbarro (kellel pole mingit seost samanimeliste pitsarestoranidega) kuulsus ekstsentrikuna ei jää Rinderknechti omale sugugi alla. Tema nime kandvad sõidukid suudavad alati üllatada. Seekordne põhieksponaat oli neljarattaline mootorratas Pendolauto. Sbarro idee on selles, et panna quad (neljarattaline mootorratas, tavaliselt maastikusõiduks) kallutama nagu harilik tsikkel. Mõeldud, tehtud. Kui sellised riistapuud kunagi tänavale jõuavad, võib ametivõimudel mõnel maal omajagu peamurdmist tekkida – neli ratast ja teie väidate, et mootorratas?


***


Paljud peavad Giorgio Giugiarot 20. sajandi kõige väljapaistvamaks autodisaineriks ja ilmselt pole nad tõest kaugel. Italdesign Giugiaro stendis olid väljas kolm tema suurteost (kui nii tohib väljenduda).


Neist vanim, heleroheline Bizzarini Manta pärineb Italdesigni asutamisaastast 1968 ning oli omal ajal esimene keskmootoriga ühemahuline sportauto. Kuidas see kontseptsioon neljakümne aastaga edasi on arenenud, näitas uhiuus ideesõiduk Quaranta – keskkonnasäästliku hübriidajami ja nelikveoga supersportauto, millesse mahub kolm täiskasvanut ja üks laps ning kopsakas pakiruum. Aga seegi pole veel kõik – reguleeritav vedrustus võimaldab kasvatada kliirensit kuni 230 millimeetrini ja niimoodi kas või murdmaastikul liikuda.


***


Hyundai i-Mode on “uuenduslikult kujustatud, keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt kohandatav sõiduk”, nagu ütleb pressiteade. Koostöös keemiakontserniga Bayer näidatakse plastide kasutusvõimalusi. Metalli ja klaasi asemel pruugituna vähendavad need sõiduki massi ja võimaldavad täiesti uudseid vorme. Kõige ulmelisem tundub ehk “paranev” kerevärv, kust väiksemad kriimustused ise kaovad.


***


Hispaania firma Tramontana on juba mitu aastat oma ­sõidukit ­näitustel ­eksponeerinud. Esialgu küll vaid ­visandite ja ­mudelitena, ­seekord aga täiesti ­käegakatsutaval kujul. Firma väitel saavad soovijad autot juba ka tellida.


Kui sõiduki ­olemust kuidagi kokku võtta, siis on tegemist ­tänavasõiduvormeliga. Tõsi, see on ­katusega ja kahekohaline, ­istmed asuvad ­üksteise taga. Kõik tehnilised ­lahendused ja ka dünaamika (720 hj, 350 km/h, 0–100 km/h 3,5 sekundiga) meenutavad vormelit.


***


Renault Mégane Coupé nimi tundub viitavat seeriaautole, ometigi seisis näitusel selline kontseptsõiduk. Viide seeriaautole on aga õige, sest midagi sellelaadset peab tulevikus vooluliinile tõesti jõudma. Millisel kujul täpselt, on siit raske välja lugeda. Ainulaadsed, kahe paari tiibadena üles kerkivad uksed aga jäetakse kindlasti kõrvale. Veel mainitakse, et selle auto välimus viitab Renault’ tulevikus voolavamaks ja sportlikumaks muutuvale disainile.