Samuti tegi Männil pingutusi, et Arnold Rüütlit välismaal "inimeste sekka" viia. Tänaste elujõuliste ühiskonnategelaste hulgast on Männilile ehk kõige lähemal Ajakirjanike Liidu esimees Peeter Ernits, kes kirjutab miljonärist ka elulooraamatut.


Kuid Komsomolskaja Pravda Põhja- ja Idaeuroopa väljalase teeb Männili mineviku suhtes ka kummaliselt mürgiseid vihjeid.


Nimelt toimus koguni kolm uurimust, et tuua välja tõde Männili tegevuse kohta Tallinn-Harju poliitilises politseis. Esimese neist korraldas KGB, teise KaPo ja kolmanda Wiesenthali Keskuse pealekäimisel USA ametivõimud, kirjutab leht. KGB juurdlus ei leidnud tõendeid inimsusevastase tegevuse kohta, kuid Männilist sai nõukogude võimu sõber.


(Selgituseks: juutide poolt vaenatavate Evald Miksoni ja Harry Männili asjus korraldas KGB 1960ndatel aastatel uurimise, mille käigus okupeeritud Eesti elanikelt võeti tunnistusi 20 aastat varem toimunud seikade kohta. KGB uurijad said Evald Miksoni kohta hirmunud kodanikelt tagantjärgi küllalt pipraseid tunnistusi. Mikson oli nõukogude võimude poolt ka aktiivselt tagaotsitav. Männili kohta midagi tõsiste paragrahvide mõõtmes süüdistavat KGB oma toimikutesse ei saanud.)


Komsomolskaja Pravda kirjutab, et Harry Männil aitas NSVL suursaadikut Venetsueelas Vaino Väljast. "Räägitakse, et Männil tegi varjatult suuri teeneid nõukogude diplomaatilisele teenistusele. Ja ka mõnele teist sorti Nõukogude Liidu välisteenistusele."


Üleminekuaja poliitikutest, keda Männil tundis ja toetas, säilis kõige tihedam side Edgar Savisaarega. "Viimati Eestis käies külastas Männil Savisaare talu jaanilõket, ta on ju Savisaare tütre Rosina ristiisa," teab vene tabloid.