Vene diplomaatide väljasaatmise põhjustas armuskandaal
Eesti saatis kaks nädalat tagasi spioneerimise tõttu riigist välja kaks Venemaa diplomaati. Postimees kirjutas napilt, et "tõenäoliselt oli tegu eriväljaõppe saanud agentidega, kes tegutsesid diplomaatide sildi all Eestis kas Venemaa sõjaväeluure (GRU) või välisluure (SVR) heaks". See oli ka kõik, sest hea tava kohaselt diplomaatide väljasaatmise põhjusi täpsemalt ei kommenteerita.
Venemaa vastas samaga, saates omakorda maalt välja kaks Eesti diplomaati, saatkonna konsulaarosakonna juhataja Eero ja poliitikadiplomaadi Valdo. Eero oli äsja Moskvasse määratud ning polnud endale veel korteritki leidnud.
Ekspressi uurimistöö selgitas, et kuivade sõnade taga peitub pikantne lugu. Selle mõistmiseks on aga esmalt vaja selgitada Vene luure töömeetodeid. Eriti seda valdkonda, mida tuntakse “aktiivsete ürituste” või “aktiivsete meetmete” (aktivnõje meroprijatija) nime all. See on agentuurvõrk, mille abil viiakse läbi erinevaid operatiivmänge. Eesmärgiga mõjutada tähtsate otsuste langetajaid, samuti manipuleerida nii kohaliku kui ka rahvusvahelise üldsusega.
“Aktiivsete meetmete” alla kuulub ka üks juba KGB arsenalis leidunud tõhus mõjutusvahend – seks.
Tuntud nipp: seks viib santaažini
Seks mängib Vene eriteenistuste instrumentaariumis olulist rolli ning nagu näitab käesolev skandaal (mida mõlemad pooled püüavad hoolikalt varjata), on seda edukalt kasutatud ka Eestis.
Traditsioonilise diplomaatilise katte all tegutsevate seksiagentidest luureohvitseride ülesanne on mõjutada ühiskonna arvamusliidreid või nende lähedal seisvaid isikuid ning hankida nende kaudu salajasi dokumente.
Töö kujutab endast objektiga suhte loomist, mis algab “juhuslikult” ja päädib objekti meelitamisega voodisse. Kireöö jäädvustatakse peidetud kaamera abil videolindile. Seejärel hakatakse objekti videolindi abil šantažeerima. Õnnetu ohver sunnitakse salajasi dokumente üle andma või kopeerima, ähvardades keeldumise puhul videolint ajakirjandusele toimetada.
Agent ise naudib olukorda täiel mõõdul, lõigates sellest ka isiklikku kasu, ning tarvitab objekti veel ja veel teades, et too ei ütle kunagi ei.
Minisri nõunik käitus nagu hall hiireke
Täpselt selline stsenaarium rakendus preili Mari-Liis Muru (34) puhul, kes oli veel kuu aja eest välisminister Kristiina Ojulandi lähim abi Euroopa Nõukogu peasekretäri valimistel. Muru töötas ministri eranõunikuna.
Tuttavad kirjeldavad Tartu ja Göttingeni ülikoolides majandust tudeerinud Murut äärmiselt korraliku töötajana, kes jõudis tööle punktipealt kell 8.30. Isegi siis, kui väljas möllas selline torm, mis ähvardas välisministeeriumi peahoone katteplaadid minema viia.
Naine valdas vabalt viit võõrkeelt (inglise, saksa, prantsuse, vene ja soome), sai aru ka rootsi keelest. “Ta suutis sajaleheküljelisest keerulisest eurodokumendist tunni ajaga lühikese memo koostada. Uskumatu,” imestas üks töökaaslane, kes palub Ekspressilt anonüümsust. Oma nime all ei räägi selles loos mitte keegi, sest see on karistatav – valitsus tunnistas juhtunu riigisaladuseks. Ajaleht ei saanud kommentaari isegi minister Ojulandilt, kes jäi “kättesaamatuks” põhjendusega, et viibib visiidil Horvaatias.
Ka Muru püüdis alati varju jääda. Tema riietuski oli vastav: enamasti hallid pükskostüümid. Ühe terava silmaga meeskolleegi meelest oli aga “naise büstis ja hoogsalt liikuvates puusades enesekindlust". "Muru teadis, mida tema keha väärt on.”
Muru vaba aeg jäi kolleegidele saladuseks. Teada oli vaid, et ta on vallaline ja lasteta ning elab üheksakorruselises majas Lasnamäel. Ühe allika sõnul jumaldas naine Richard Gere'i filme, eriti “Pretty Womanit”. Mis võib muidugi olla kuulujutt.
Ministri juures alustas Muru poole kohaga tööd juba möödunud kevadel. Täieliku rakenduse sai ta aga tänavu veebruari alguses, kui valitsus kiitis heaks Ojulandi plaani kandideerida Euroopa Nõukogu peasekretäriks.
Sellest ajast saadik juhivad ministeeriumi tegelikult kantsler Priit Kolbre ning asekantsler poliitika ja pressi küsimustes Tiina Intelmann, sest kandideerimiseks valmistumine nõuab ministrilt vähemalt kolm päeva nädalas. Kampaania juures abistas teda seesama Muru.
Muru pälvis Ojulandi usalduse juba aastate eest, kui töötas Tallinna Olümpia Purjespordikeskuses välissuhete juhina. Keskust juhatas sel ajal Ojulandi hea tuttav Raimo Kägu.
Spetskoolitusega eriagent
Teine, räpasem pool selles mängus oli Vene saatkonna kultuuriatašee abi Aleksander Karpin (31). Karpin töötas ametlikult üpris tähtsusetul ametikohal. Tegelikult oli ta Vene välisluure palgal ning läbinud Tuulas vastava erikoolituse.
Koolituse sisu on tuttav agent 007 fännidele. Ühes Bondi-jutus teatab Nõukogude polkovnik jefreitorile: “Järgneva paari nädala jooksul valmistatakse teid selleks operatsiooniks hoolikalt ette, kuni te teate täpselt, kuidas toimida ootamatus olukorras. Teile õpetatakse kõiki võrgutamiskunsti võtteid.” Ühtlasi märkis ülemus: “Selles asjas ei tohi teil olla tobedaid süümepiinu. Teie keha kuulub riigile. Juba teie sünnist saadik on riik seda toitnud. Nüüd peab keha riigi heaks tööd tegema.”
Ainult et seekord polnud tegemist stseeniga Bondi-filmist, vaid tänapäeva Eestiga. Selle tõsiloo kangelane, tüsedavõitu Karpin pole just südamevallutaja välimusega, kuid äärmiselt sõnaosav. Oskab naisi “ära rääkida”.
Tõenäoliselt tutvus Karpin Muruga möödunud sügisel Poola saatkonna korraldatud vastuvõtul. Nii vähemasti väidab Muru endine kolleeg välisministeeriumist, kes märkas paarikest pikalt vestlemas. Muidugi ei pruugi see nii olla, sest vastuvõttudel vesteldakse klaasi veini taga ikka sõbralikult ning sama hästi võis tegu olla tutvuse värskendamisega.
Veebruari alguseks pidi Muru ja Karpini suhe aga juba olema päris kaugele arenenud. Üks Tallinnas nädalasel puhkusel viibinud Eesti Moskva saatkonna töötaja kostitas oma abikaasat sünnipäeva puhul õhtusöögiga restoranis Karl Friedrich. Tunnikese istumise järel tekkis vajadus pisut keha kergendada. “Teel tualeti poole kuulsin ühest lauast venekeelset kõkutamist ja mööda minnes märkasin silmanurgast embavat paarikest. Nad olid küll natuke eemal ja valgus oli hämar, aga tundsin naises ära Ojulandi nõuniku Muru. Mees tundus samuti tuttav, kuid siis ei tulnud mulle meelde, kes ta on,” meenutab diplomaat. Hiljem, juba Moskvas olles prahvatas talle aga pähe, et tuttav mees oli Karpin Vene saatkonnast. Kuna diplomaadil oli palju tööd, läks vahejuhtum kähku meelest.
NATO-arvuti oli õhtul "lahti jäänud"
Kõik muutus hilisel õhtutunnil vastu pühapäeva 14. märtsi, kui Ojuland otsustas pärast üht ametlikku vastuvõttu oma kabinetist läbi käia. Ta avastas, et tema truu sekretär Muru istub koos tundmatu noormehega tema kabinetis. Ja tema kõige olulisem arvuti oli lahti!
Teile võib see tunduda uskumatu, kuid Eesti välisministril on julgeolekukaalutlustel kolm lauaarvutit. Üks on ministeeriumi-sisene, teine internetis käimiseks ja kolmas NATO tarbeks. Turvakaalutlustel pole neist ükski teisega ühendatud.
Muru seletas, et astus vaid korraks läbi, et võtta mõned paberid, et valmistada ette Ojulandi Genfi-sõitu. Noormeest, kes ennast viisakalt ministrile Aleksandrina tutvustas, ei tahtnud ta ukse taha ootama jätta. Mis puutub NATO-arvutisse, siis see olevat juba varem lahti olnud.
Ojuland ehmatas. Esmaspäeval lasi ta asja IT-personalil üle kontrollida. Selgus jahmatav tõsiasi, et sisselogimine leidis aset laupäeval umbes pool tundi enne tema kabinetti astumist. Muru oli valetanud!
Mis nipiga Muru ministrilt paroolid kätte sai, ei tea keegi. Samuti pole teada, missugune info venelasteni jõudis. Tundlik oli see igal juhul.
Teabeameti (ehk välisluure) juht Tarmo Türkson tunnistas mullu septembris Ekspressile et Moskvat huvitavad ennekõike NATO ja Euroopa Liidu saladused, millele eestlased juba mõnda aega ligi pääsevad.
Saatkonna töötaja kahe naisega voodis
Kaitsepolitseinikud tegid veel samal õhtul ootamatu külaskäigu Muru korterisse. Seal avanes neile uskumatu vaatepilt – sängis lebas linaga pooleldi kaetult Karpin, voodi äärel aga istus korteriperenaine. Karpin kogus ennast kiiresti. Ta pani rahulikult riidesse ja lahkus, muie näol. Teda kaitses vahistamise eest diplomaatiline puutumatus. Ja tõenäoliselt oli ta oma ülesande enam-vähem täitnud.
Ojuland oli seni venelastesse suhtunud hästi. Näiteks kui jaanuaris jäi politseile vahele purupurjus Vene saatkonna arst Ilja Mironiv, ei hakanud Ojuland teda välja saatma, vaid halastas, sest nagunii oli mehel jäänud töötada vaid kaks päeva (siis lõppes lähetus ja ta pidi Venemaale naasma).
Veebruari keskel käis Ojuland Peterburis. Kohtus muuseas eraviisiliselt isegi Žirinovski liberaaldemokraatlikku duumafraktsiooni kuuluva Leonid Slutskiga. Et uurida, kui suur on tema võimalus saada venelastelt abi Euroopa Nõukogu peasekretäri valimistel.
Nüüd aga Ojuland ei halastanud. Karpin saadeti koos oma ülemuse, kinnitamata andmetel kindrali paguneid kandva Sergei Gerassimoviga kohe Eestist välja.
Eesti saadik NATO juures Harri Tiido ootab ärevalt, millal teda ülemuste juurde kutsutakse, sest ilmselt ei jäta venelased oma teada, et Eestis on üks Vene agent NATO salajasele arvutivõrgule ligi pääsenud.
Sellega tahavad venelased tõestada, et äsja NATOsse võetud Eesti pole täisväärtuslik liige.
Mari-Liis Muru kadus aga avalikkuse eest jäljetult. Kui küsida välisministeeriumist preili Muru, saate vastuseks: meil pole kunagi niisugust inimest töötanud. Naise mobiiltelefon on suletud. Tema asukohta teab ainult kaitsepolitsei, kes aga vastuluure tegemisi kunagi ei kommenteeri.
VÕRRAND TUNDMATUGA: Oma “kehavõlusid” demonstreerib Vene kultuuriatašee endine teine abi Aleksandr Karpin. Tema poole pööratud peaga blondiin on Mari-Liis Muru. Kes aga on kolmas?
Foto: Kaitsepolitsei
PAŠJOL VON, ŠPION! Jaanuaris halastas Kristiina Ojuland Vene saatkonna arstile, kes purjuspäi Tallinnas räuskas ja Wismari haiglasse sattus (pildil tema auto). Kui aga sama maja teine töötaja ministrile tema enda kabinetis vahele jäi, ootas teda kiire riigist väljasaatmine.
