Tipmine tipp: Martin Müürsepp mängib Euroopa tugevaimas klubis CSKAs ning teenib seal rohkem kui ükski teine Venemaal töötav Eesti pallur. Seni on see veel nii. AFP

Veel üsna hiljuti olid parematele jahimaadele tööle soovivate jalgpallurite pilgud suunatud vaid läände. Kui otsiti endale uut mängupaika, käis jutt eelkõige Skandinaavia või Briti meeskondadest. Vene klubid ei tulnud jutukski. Põhjuseid, nagu ikka, oli mitu. Eestis viljeldav raskekaaluline jalgpall on stiililt pigemini sarnane Norras, Rootsis või Briti saartel mängitavaga. Ja emotsionaalselt võttes – no kes see vahetult pärast taasiseseisvumist ikka nii väga Venemaale kippus.

Viimase aasta-paariga on suhtumises toimunud kannapööre. Tippründaja Andres Oper ja kaitsja Andrei Stepanov on Moskva Torpeedo palgal. Sama klubi testib noorukest Enar Jäägerit ning seni Tartu Merkuuris mänginud Vitali Gussevit. Noor ja talendikas Tarmo Kink on Moskva Spartaki palgal, Jevgeni Novikov kuulub Tomski Tomi ridadesse. Sergei Terehhov ja Sergei Pareiko jooksevad algaval hooajal Vene meistriliigas murule Jaroslavli Šinniku särgis. Sama meeskond testib Kristen Viikmäed. Võimalik, et varsti leiavad endale mõnes Vene klubis töö ka Vjatšeslav Zahhovaiko ja Joel Lindpere. Mis lahti? Millest selline tormijooks itta?

Jalgpallimänedžer Tarmo Lehiste ütleb üheselt – raha otsustab. Hiljuti avaldatud Vene rikkamate spordiklubide edetabeli kohaselt on jõukamad vutiklubid Moskva Spartak ja CSKA, kelle eelarved on vastavalt 595 miljonit krooni ja 575 miljonit krooni. Eesti meisterklubi Levadia käsutuses on umbes kuus miljonit krooni.

“Vene klubid on rikkamad kui Skandinaavia omad,” konstateerib Lehiste. Isegi Jaroslavli Šinnik, mis möödunud aastal platseerus Vene liigas kuuendale kohale, kuid on siiski n.ö keskmise jõukusega klubi, maksab Lehiste sõnul mängija eest rohkem kui mõni tuntud Norra klubi. Mängijate konkreetsed tasud on Lehiste sõnul konfidentsiaalsed. Provintsiklubides algavad palgad tavaliselt 50 000 kroonist kuus. Aga ka miljon krooni hooajal ei olevat Venemaal mingi eriline palk. 

Jalgpallimänedžeri sõnul on Vene liiga Euroopa üks arenevamaid. Sel ajal kui Lääne jalgpall vaevleb finantsraskustes (välja arvatud mõni erand) liigub Venemaa vutis meeletu raha. “Ma olen rääkinud mõnede Skandinaavia klubide juhtidega, kes on tunnistanud, et välismängijate soetamiseks pole neil lihtsalt vahendeid,” räägib Lehiste. See ongi põhjus, miks lisaks eestlastele on sinna suundunud mängima väga nimekaid pallureid üle Euroopa. Muidugi räägib eestlaste kasuks ka see, et nad oskavad üldjuhul korralikult vene keelt, mistõttu ei ole neil kohanemisega suuri probleeme.

Ainult Müürsepp sobib Venemaale

Korvpalliklubi CSKA, kus tegijamees on Martin Müürsepp, käsutab ligemale 300 miljoni krooni suurust eelarvet. Koos on supertiim, keda juhendab Euroopa kalleim treener serblane Dušan Ivkovic. Meeskond pole tänavusel hooajal kaotanud ühtki matši kodumaal ega Euroopas. Müürsepp on oma Venemaa eluolu kirjeldades tõmmanud hoogsaid paralleele maailma tugevaima liiga NBAga.  NBA – see on aga kossu kõrgeim tase. Ent mitte ainult CSKA pole Vene korvpallis rikas. Teised samuti. Eesti meistermeeskonna Tartu Rocki peatreener Tõnu Lust hüüatas pärast kaotatud mängu Moskva oblasti Dünamole: “Neil on eelarve ju sada korda suurem kui meil!”

Eesti jõukaim korvpalliklubi (tõenäoliselt Rock) ei saaks palgata Martin Müürseppa isegi siis, kui maksaks talle poole praegusest teenistusest ja teised mängumehed sootuks palgata jätaks. Müürsepa praegune teenistus on kuus-seitse miljonit krooni aastas.

Omaette küsimus on, miks pole peale Müürsepa teised korvpallurid leidnud teed varakatesse Vene klubidesse.

Tuntud treener Heino Enden, kes oli enne Müürseppa viimane Eesti mängumees CSKAs, ütleb et suure raha eest soovivad rikkad klubid eriliselt häid mängumehi. Latt on sätitud väga kõrgele. Vene liiga on Endeni hinnangul Euroopa tugevaim. Isegi keskmikud palkavad endale vaid kõrgeima kullaprooviga mängijaid. “Peale Müürsepa sobiks eestlastest sinna vast veel Tanel Tein,” arvab Enden. "Keskmine tase on Eestis igati korralik, aga väga säravaid tähti, kes Vene liiga superklubidesse sobiksid, meil pole."

Kõige suurem raha liigub jäähokis

Mis puutub Vene jõukate tiimide edetabelisse, siis silmapaistvalt lennukalt esinevad seal hoopis jäähokimansad. Hokis liiguvad astronoomilised rahasummad ja mis kummaline, ilma teevad provintsiklubid. Tabelijuht on Kaasani AK Bars – 750 miljoni krooniga (mõningatel andmetel isegi 1,1 miljardi krooniga). See on tase, kus klubi võib fännide rõõmuks palgata maailma hoki kõige kirkamaid (kallimaid) tähti. Seda enam, et superliigas NHL on hetkel tööseisak ja supertähed on saadaval. Nii mängibki Vene superliigas umbes 100 NHLi meest.

Silmapaistvaima ostu tegi ligemale 520 miljoni kroonise eelarvega rikaste tabeli neljandat kohta hoidev Omski klubi Avangard. Lääne-Siberi tööstuslinna hokimeesk ond palkas maailma kalleima mängumehe tšehhi Jaromir Jagri.  Mehe aastapalk tema koduklubis New York Rangersis on 126 miljonit krooni. Selge, et Omskisse ei tulnud mees tasuta mängima. Investeering on ennast väikest viisi ka ära tasunud. Hiljutises meistermeeskondade turniiri finaalis tõi Jagri otsustav tabamus Omski klubile Euroopa parima hokitiimi tiitli.

Eestis mängitakse hokit suuresti amatööride tasemel, sestap pole meie mehi hokipardiisist justkui mõtet otsida. Siiski-siiski – Vene liiga kolmandas tiimis Magnitogorski Metallurgis mängib põhiviiskikus Jevgeni Varlamov. Ta on küll Vene kodakondne, kuid mängumeheks sirgus Tallinnas. 

Venemaa jõukaimad klubide eelarved

Kaasani AK Bars (hoki) 750 mln kr

Moskva Spartak (jalgpall) 600 mln kr

Moskva CSKA (jalgpall) 580 mln kr

Omski Avangard (hoki) 518 mln kr

Moskva Lokomotiv (jalgpall)345 mln kr

Moskva CSKA (korvpall) 300 mln kr

Tšerepovetsi Severstal (hoki) 300 mln kr

Ramenski Saturn (jalgpall) 255 mln kr

Peterburi Zenit (jalgpall) 230 mln kr

Magnitogosrski Metallurg (hoki) 230 mln kr