Vene reaktiivlennukid tuuakse Eesti registrisse
Lisaks on lennuameti kinnitusel oma viit L-39 marki lennukit Eestis arvele võtmas ka Vene aerobaatikatiim Russ, mis baseerub Smolenski oblastis Vjazma linnas.
Tšehhoslovakkia päritolu L-39 näeb välja nagu hävitaja, selle kiirus küündib kuni 750 km/h. Konkreetset mudelit on Ida-Euroopas kasutatud peamiselt õppelennukina, ehkki ta on võimaline kandma relvastust.
Osa prantslaste õhusõidukitest seisab Eesti registris ühe Luksemburgi äriühingu, teine osa aga firma Apache Estonia nimel, mille juht on endise staažika Aerofloti piloodi ja lennuameti asejuhi Rein Porro poeg Rene Porro. Firma sai nime prantslasest omaniku koera, mitte ründehelikopteri Apache järgi.
Porro sõnul on mitu põhjust, miks L-39id just Eestis registreerida armastatakse. Esiteks olevat sellel ajaloolised põhjused – 1990ndatel putitasid eestlased üles Nõukogude armeest alles jäänud õppelennukeid ja vahendasid neid lääne fanaatikutele.
Teiseks pole neid vanu, tootmisest mahavõetud ja venekeelsete paberitega lennumasinaid kõikides Euroopa riikides võimalik arvele võttagi. Ka Eestis piirab nendega hangeldamist asjaolu, et tegu on “strateegilise kaubaga”.
Kolmandaks tegutseb just Eestis firma Aerohooldus, kes oskab L-39id remontida ja hooldada. Ka seda firmat juhib Rene Porro.
Prantslased seega mitte ainult ei hoia oma lennukeid Eesti registris, vaid ostavad siit ka neile hooldust ja remonti.
Lennuameti osakonnajuhataja kohusetäitja Margus Keerman ütleb, et L-39te registreerimine annab Eesti firmale tööd ning riigile lõivudena maksutulu.
Üks Eestis registreeritud L-39C kuulub ka piloodipaberitega ärimehele Andres Rätsepale, kes rentis seda välja Eesti õhujõududele lennujuhtide koolitamiseks.
Praegu seisvat mitusada tuhat eurot väärt lennuk kasutult ühes angaaris. Mis sellega edasi teha, ei oska omanik öelda.
“Huvilendudeks pole see kõige sobivam, võtab umbes tonni kütust tunnis. Ei ole nii, nagu tsiviillennuk, kuhu istud sisse ja annad võtit,” räägib Rätsepp.
