“Pealaest jalatallani sõjaväelane, inimene, kel on kolossaalne töökogemus nii kindralstaabis kui lahinguväljal,” iseloomustas Venemaa uus kaitseminister Sergei Šoigu president Vladimir Putinile kandidaati kindralstaabi ülema ametikohale.

Valeri Gerassimov, juuksed hoolega kammitud, selg sirge, lubas sügaval bassihäälel, et teeb kõik endast sõltuva, et vene relvajõudude võitlusvõime edeneks.

18 aastat tagasi oli Gerassimov 144. motoriseeritud jalaväediviisi komandör. Selle peakorter oli Tondil – seal, kus praegu asub Urmas Sõõrumaa turvafirma. Ta käis aastatel 1993–1994 nii mõnelgi korral Eesti kaitsejõudude peastaabis Ants Laaneotsaga vene erusõjaväelaste asju klaarimas.

“Rumal inimene ta ei ole.” Laaneotsal on Gerassimovi visiidid hästi meeles. “Rahulik, tasakaalukas, mõistlik. Mingit vanema venna sündroomi tal ei olnud. Meremehed käisid oma asjadest rääkimas, aga nende jutus oli ikka ähvardav noot. Gerassimov pelgas meie kaitseliitu. Uuris, et kas veteranidel ja nende peredel on siin ikka rahulik.”

Enne kui Gerassimov Balti sõjaväeringkonda määrati (1987. aastal), juhtis ta tankipataljoni Kaug-Idas. Hea Nõukogude tava kohaselt suunati ta teenistust jätkama riigi teise otsa, Keilas asunud tankipolku.

Edasi liikus ta Tondile 144. motolaskurdiviisi (Keila tankipolk oli selle diviisi üks allüksus) staabiülemaks ning 1993. aastal sai ta kogu diviisi komandöriks. Sisuliselt oli ta kõigi Eestisse veel jäänud Nõukogude armee maaväeüksuste ülem.

1993. aasta veebruaris kõlas tema nimi ka Toompeal Riigikogu saalis. Opositsioon kutsus Gerassimovi riigikogu kaitsekomisjoni istungile, ja Indrek Kannik, tollane riigikogu liige, arvas seepeale, et viimane aeg oleks kaaluda eetikakomisjoni loomist. “Eesti parlament peaks olema nii püha paik, et okupatsiooniväe ohvitsere siia kohale ei tooda,” ütles ta vaba mikrofoni kasutades.

Gerassimovi juhtimisel viidi viimased Vene väed Eestist välja Smolenski oblastisse.

Gerassimovi määramise puhul Venemaa kindralstaabi juhiks on tähelepanuväärne, et üle kaheksa aasta saab selle posti reaalsete sõjakogemustega kindral. Gerassimov sõdis Tšetšeenias Vene väegrupeeringu Zapad staabiülemana ning siis grupeeringu Jug komandörina ja sai lõpuks 58. armee komandöriks.

Enne 9. novembrit 2012 juhtis Gerassimov Kesk-Venemaa sõjaväeringkonda, kuhu kuulub ka Moskva. Kindralstaabi ülemaks sai ta pärast seda, kui Putin oli kinnitanud uueks kaitseministriks Sergei Šoigu.

Mis saab nüüd eelmise kaitseministri Anatoli Serdjukovi ja kindralstaabi senise ülema kindral Nikolai Makarovi algatatud mastaapsest sõjaväereformist?

Reform oli mõeldud Vene sõjaväe võitlusvõime tõstmiseks ning selle aluseks olid 2008. aasta Vene-Gruusia sõja õppetunnid. Muu hulgas nägi reform ette sõjaväe isikkoosseisu tunduvat vähendamist.

Praegu on kolmandik isikkoosseisust ohvitserid. 1,13 miljonist sõjaväelasest 335 000 ohvitseri. Mõistlik protsent oleks 15–20 protsenti, s.t paarsada tuhat.

Ega see reformi mõte ohvitserkonnas populaarne ei ole.Kõige taga on naine!Vangerdused Venemaa sõjalises ladvikus algasid kaitseminister Anatoli Serdjukovi väljavahetamisega.

Ministeeriumis vara hallanud allasutuses avastati suur korruptsiooniskeem. Riigi vara müüdi turuväärtusest oluliselt odavamalt. Skeemi juhid said selle eest 5–10% tehingu hinnast. Väidetavalt oli selle skeemi juht aastaid Serdjukoviga lähedastes suhetes olnud naisterahvas. Vene ajakirjanduse andmetel hakkas skeem hargnema pärast seda, kui Serdjukovi naine kevadel lahutuse sisse andis. Serdjukovi naine on Venemaa endise peaministri Zubkovi tütar. Nii et nagu alati – kõige taga on naine!