Intervjuu toimub niisiis alles õhtul kell kaheksa ja paraku telefonitsi. Järgmisel hommikul peab ta vara sõitma hakkama, et jõuda kella kümneks Sillamäele.

Sillamäe on Tiit Vähile tähtis koht. Siin oli tal võimalus kõik kaotada – sest Silmet on suurt kahjumit tootnud –, aga ka miljonäride hulka tõusta. Juhtus viimane.

Reedel avas Vähi Sillamäel oma sadama. Nii see eestlaste jaoks kõlama hakkabki – Tiit Vähi sadam. Kuigi tal on seal kas kõigest või tervelt, sõltub mis nurgast vaadata, täpselt 50protsendiline osalus ja ei mingeid optsioone, rõhutab ta ise.

Avamisel rääkis Vähi sadamast samasuguse jõuga nagu kunagi tervest riigist. Kokkutulnute seltskond oli mõjukas ja ekspeaminister Vähi oli esinduslikum kui vabariigi president ise, kes ka Eesti-Vene kapitali triumfi tähistaval sündmusel osales.

Pool sadama firmast kuulub venelastele Andrei Katkovile ja Jevgeni Malovile. Nende meeste isikliku vara väärtus ulatub juba sadadesse miljonitesse kroonidesse. Mis veelgi olulisem, nad on venelased, seotud naftaga ja ... Vladimir Putiniga. Sellest kirjutab Vene ajakirjandus. Seose kohta Putiniga viskab Vähi kergelt, et ka tema on maailma eri nurkades kokku puutunud erinevate inimestega, mis ei tähenda, et ta nendega seotud oleks.

Katkov ja Malov on oma raha teeninud Peterburi lähistel tegutseva Kiriši naftatöötlemistehase toodangut müües, naftaäris on nad ka praegu. Vähil oli olemas sadamaks sobiv maa, venelastel raha ja sidemed naftaga, kuigi vähemalt esialgu hakkab läbi Sillamäe sadama liikuma väidetavalt muu tooraine.

Kõrvaltvaatajad pakuvad, et sadam Sillamäel on lollikindel eduprojekt. Riigile ehk Tallinna Sadamale kuuluv Muuga tegutseb võimsuse piiril, sadama laiendamine on võimalik vaid suure rahaga, sest looduse pinnavormid sadamaehitajaid ei soosi.

Sillamäel aga, mis asub Venemaa piirist vaid 25 kilomeetri kaugusel, oli sadamakoht juba esimese vabariigi ajal.

Ebaõnnestunud on ka Vene riigi püüdlused suunata sealne eksport Peterburi piirkonda vastsesse Ust-Luga sadamasse. Loomulikult riivaks see valusasti Balti riikide rahakotte – Eesti sisemajanduse kogutoodangust tuleb kuni kümme protsenti transiidilt.

Kui Tiit Vähi teeb koostööd idaga, siis on ta enda arvates globaalsetes oludes vaid väike tegija. Ta toob näiteks, et nii nagu idablokk lagunes sõltumata meie ilusast laulust, nii on ka praegu Venemaal vaja väljapääsu Euroopasse ja Euroopa Liidul on vaja koostööd Venemaaga. “Me oleme näinud ­protsesse ette,” ütleb Tiit Vähi enda kohta. “Sillamäe sadama ambitsioon on olla õigel ajal õiges kohas.” Vähi kujutluses hakkab ka Hiina otsima ekspordivõimalusi – ja miks mitte Sillamäe sadama kaudu.

Nendessamades Vähi nimetatud globaalsetes oludes kasvavad Vene investeeringud Eesti infrastruktuuri aina kiiremini. Pole juhus, et Eesti rikaste esikümnesse kuuluvad nimelt Venemaa kapitali esindajad.

Veoteenuseid pakkuv Worldwide Invest avas hiljuti Muugal 1,5 miljardit krooni maksnud söeterminali. Ligi miljard krooni on tsisternvagunite ja vedurite ostuks investeerinud raudteel veoteenust osutav Spacecom. Miljardini küündivaid kapitalimahutusi on teinud veel Russian Estonian Rail Service ja kütuseterminal E.O.S ning loomulikult on eestlased sõltuvuses Eesti Gaasi käekäigust.

Sillamäe sadamas pakkus Vähi osalust ka Eesti riigile ja ootas oma sõnutsi otsust kannatlikult. Tehing oleks käinud nii, et 40 protsenti jäänuks Vähile, 40 protsenti Tallinna Sadamale ja 20 protsenti Euroopa Arengu- ja Rekon­struktsioonipangale. Esmalt lebas pakkumine majandus- ja kommunikatsiooniministri Liina Tõnissoni, seejärel ­Meelis Atoneni laual. Vähi arvab, et poliitikud kartsid ajakirjanduse norimist, et kuidas riik julgeb ekspeaministri firmasse investeerida 100 miljonit krooni. “Vähemaga ma poleks leppinud,” ütleb Vähi. “Mõnele mehele oleks see otsus võinud koha maksta.”

Liina Tõnisson arvab tagantjärele, et riik oleks võinud osaluse siiski portfelli panna, sest sadama piirkond vajab nagunii teid ja raudteed, mille riik ehitaks. Muidugi oleks vältimatult tõusnud ebamugav küsimus, miks riik peab seda tegema. Nii lükatigi asi tulevikku – ehk siis tagasi.

Kui 2003. aastal hakkas ajakirjandus rääkima Vähi ja Tallinna Sadama pooleli jäänud tehingust, ilmusid kiiresti uued kosilased ja nelja kuuga olid lepingutel allkirjad all. Vähi ütleb, et Katkovi ja Malovi leidmine oli õnn. “Mõni käib metsas ja leiab kännu tagant ka õnne.”

Muide, ka 1997. aastal osales Silmeti erastamisel üks Vene taustaga firma. Tookord keeldus Vene kapitali Eestisse laskmast valitsus, mida juhtis peaminister Tiit Vähi.

Vähi isiklikult tegi sadama avamisega hüppe uude majanduslikku kaalukategooriasse. Tal on juba praegu väärikas 32. koht Äripäeva koostatud Eesti rikaste edetabelis ja tänu sadamale saab see tulevikus ainult paraneda.

Nioobiumi ja tantaali tootva ning muldmetalle töötleva Silmeti äri on oma olemuse tõttu ettearvatav: maailmas on vaid paar firmat, mis selle toodangut ostavad, ja mõned teised, kes toorainet müüvad.

Nioobiumi ja tantaali tootmises on Silmet maailmas suuruselt viies. Muldmetallide ärist on 95 protsenti Hiina käes ja ülejäänud 5 protsendi raames pakub Silmet neile kõva konkurentsi.

Vähi tunnistab, et ainus põhjus, miks ta 1997. aastal alustas Silmetis osaluse omandamist, oligi perspektiiv avada piirkonnas sadam. Juba tookord olid lehtedes jutud võimalikest Vene sadamainvestoritest, kuid praegused leidis ta alles 2003. aastal.

Ekspeaministril näib olevat midagi südamel. Ta võtab ise lause üles ja tahab rõhutada, et ta polnud 1997. aastal Silmeti erastajate seas.

Faktid näitavad, et märtsis oli ta sunnitud peaministri ametist korteriskandaali pärast tagasi astuma. Juulis vormistati Silmeti erastamine Vähi sõbrale Thomas Waldinile ja Tartu meeste Margus ja Aivar Linnamägi investeerimisfirmale. Oktoobris saab Vähi Silmeti nõukogu liikmeks ning asub alles siis ettevõttes tasahilju osalust omandama. See on tema esitluses asjade käik.

Aga see võis olla ka teistsugune.

Hoopis teistsugune.

Tiit Vähi lühike elulugu

* sündinud 10. jaanuaril 1947 Valgas

* 1970 lõpetab Tallinna Tehnikaülikooli cum laude

* 1972–1989 töötab Valga Autobaasis juhtivatel kohtadel

* 1989–1992 transpordiminister

* 1993–1995 Tallinna linnavolikogu esimees

* 1997 Riigikogu liige

* 1992, 1995–1997 Eesti peaminister

* 1997 omandab osaluse Silmetis

* 2005 valmib Sillamäe sadam