Venelased loovad kiirkorras oma Silicon Valley ehk Ränioru

Lähima kümne päeva jooksul peaksid Vene võimud otsustama, kus täpselt hakkab asuma tulevane riigi tuleviku majanduse innovatsioonikeskus ehk nn Innogorod.

Sarnaselt Ameerika Ühendriikide läänekaldal asuva Silicon Valleyga, kuhu on koondunud hulga üleilma tuntud eesrindlike firmade eeskätt infotehnoloogiaga seotud ettevõtete peakorterid ja tootearenduskeskused, kuhu on koondunud märkimisväärne hulka maailma juhtivaid ajusid, on Venemaal plaan luua sarnane keskus oma riigis.   

"Sellest peaks saama uue majanduspoliitika suurima katsepolügoon," on ettevõtmise peamine initsiaatori, riigi president Dmitri Medvedjev innogorodi olulisust rõhutanud. 

Vene majandusleht Vedomosti märgib, et ambitsioonikat projekti hakkab tõenäoliselt vedama praegune nanotehnoloogiate arendusprojekte  koordineeriva riigiettevõtte Rosnano juht Anatoli Tšubais. Rahva seas põlatud reformist, väheseid tipptegijaid Venemaal, kellele usaldatkase suuri ja keerukaid ettevõtmisi.

Praeguse seisuga on võimalike asukohtadena jutuks olnud Tomsk, Novosibirsk, Sankt-Peterburg, Obinsk ja Moskva oblast. 

Venelaste idee luua ameeriklaste eeskujul tulevikutehnoloogiatega tegelev keskus, kus luuakse tingimused, koondatakse ajud ning kuhu meelitatakse investorite huvi, pole iseenesest uus. Sarnast mudelit, ühel moel või teisel on kopeeritud üle maailma.

Muide, täpselt kolm aastat tagasi 2007. Aasta märtsis avaldas Madis Võõras, toonane EAS-i direktor tehnoloogiliste uuenduste alal Eesti Ekspressis samasisulise üleskutse. Taasavaldame selle allpool:

Kui otsida sõna, mis sobiks kõige paremini iseloomustama viimasttehnoloogilist revolutsiooni, siis on selleks kahtlemata räni.Räniühendite elektrijuhtivuse uurimine viis transistori leiutamiseni,sealt ei olnud pikk tee esimese mikrokiibini, mis ühendas endaskompaktsel kujul hulga transistore. Kiipide tööstuslik tootminekäivitas arengu, mis avas uued võimalused infotöötluseks ning täiestiuute majandusharude tekkeks. Juhtumisi toimus see USA läänerannikul,San Francisco lahe piirkonnas, mida tuntakse Ränioruna. Tänapäeval onRäniorg ehk Silicon Valleyomandanud märgilise tähenduse kui kõrgtehnoloogia, innovatsiooni jaettevõtlikkuse sümbol, mis genereerib majanduskasvu ning rikkust.

Mitmelpool maailmas on üritatud Ränioru mudelit kloonida, kasutades nimessõna räni. Nii on Austrias Silicon Alps, Kanadas Silicon Tundra,Iisraelis Silicon Wadi, Hollandis Silicon Polder ja Inglismaal SiliconFen. Kui lausa uue nime loomisega pole toime tuldud, lisatakse räniorutiitel lihtsalt kohanimele: Bangalore on India Räniorg ja SingapurIda-Aasia Räniorg. Ka USAs endas on räni nimena kõrges hinnas,eksisteerivad  nii Ränipreeria (Silicon Prairie), Ränikuristik (SiliconGulch) kui ka Ränimäed (Silicon Hills).

Seega: räni ruulib. Japõhjusega. Piirkonnad, kuhu koonduvad sobivas vahekorras ajud, kapital,riskivõtmist soosiv ettevõtluskeskkond ning sobilik infrastruktuurtoodavad ennenägematut majanduskasvu.

Majanduskasv on ka Eestieesmärgiks ja tulemused pole pahad. Kuid senised kasvu allikad hakkavadammenduma, vaja oleks midagi uut. Kas Ränioru majandusmudel oleksEestis võimalik?

Üllataval kombel on Räniorul ja Eestil mitmeidsarnaseid  jooni. Geograafiliselt on Räniorg Eestist väiksem, aga samassuurusjärgus, umbes 150 km pikk ja 70 km lai maalapp San Franciscolahest lõuna suunas. Elanikke loetakse Räniorus 2,5 miljonit Eesti 1,4vastu. Ränioru teljeks on San Franciscot ja San Josed ühendavinterstate highway 101, millel neli rida kummaski suunas. Eesti teljekson Tallinna-Tartu maantee, esialgu ühe reaga mõlemale poole. Räniorusvõi selle lähedal on kaks kuulsat ülikooli, Stanford Palo Altos ja University of California Berkeleys. Meil vastaks sellele Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool.

Räniorukui ülikooli ja ettevõtluse koostöö eduloole pani aluse StanfordIndustrial Park, tehnoloogiapargid on ka meie mõlema ülikooli juuresjuba mitmeid aastaid. Edasi läheb võrdlusega raskeks. CaliforniaRäniorus tegutseb 8000 kõrgtehnoloogilist või IT-firmat, mis maksavadoma töötajatele keskmiselt 150 000 dollarit aastas. Eesti on sellistefirmade arv suurusjärgu võrra väiksem, palgatase jääb alla palju kordi.

Misteeb Ränioru eriliseks, on ettevõtluse ja loovuse vaim – Silicon Valleyhabitat. See toob kokku andekad inimesed, rahastajad,intellektuaalomandi juristid ja konsultandid. Innovatsioonigategelemine on riskantne, kõik ideed ei jõua turule ja kõik IPOd ei teeomanikke rikkaks. Räniorus võetakse ebaõnnestumist kui hinnalistkogemust.

Ja veel, erinevalt Eestist on Ränioru rahvastikäärmiselt kirju, valged moodustavad ligikaudu 60% regioonielanikkonnast, ülejäänu tuleb nii Ladina-Ameerikast kui ka Aasiast,peamiselt Hiinast, Jaapanist, aga ka Indoneesiast ja Filipiinidelt.Veerand regiooni elanikest ei ole sündinud USAs.

Tsiteerides loovate regioonide uurijat Richard Floridat: tehnoloogia ja tolerants meelitavad ligi talente.

Kasräniorg Eestis on utoopia? Kindlasti mitte. Kui soovime teadmistepõhist majandust, siis tuleb järele teha, õigemini – veel paremini teha. Kõik algabinimestest, kes saavad maailma Räniorgudes hakkama. Ja häid eeskujusidon samuti vaja. Vähemalt Skype’i ja Eesti seosega on sealkandis kõikkursis. Selleks, et meid veel paremini teataks ja et ka meieettevõtjatele vajalikke uksi avada, alustas märtsis tööd EASi alalineesindaja Ränioru südames San Joses.