Venemaa ajaloosõjad: hiilgava oleviku puudumisel kaunistatakse end hiilgava minevikuga

Mida närusem on olevik, seda hiilgavam peab olema minevik.

Nagu me teame, võttis Riigikogu selle aasta 19. veebruaril vastu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“. Avalduses tauniti „Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu, eitades Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja ühe peamise algatajana ja veeretades vastutuse agressiooni ohvritele...“.

Viimasega mõeldakse ilmselt Venemaa ja Poola vahel puhkenud tüli teatud ajaloosündmuste tõlgendamisel. See tüli, mis on erineva ägedusastmega miilanud juba aastaid, lõi taas eredalt lõkendama eelmise aasta detsembris, kui Venemaa president Vladimir Putin pidas ajalooloengu teise maailmasõja puhkemise taustast. Esmalt SRÜsse kuuluvate riikide liidritele ning siis Venemaa kaitseministeeriumi kolleegiumile, s.t kõrgetel ametikohtadel olevatele kindralitele. Loengus sai eriti kõva kriitika osaliseks Poola. Nii selle eest, et Poola osales 1938. aasta Müncheni sobingus (mis viis Tšehhoslovakkia tükeldamise ning annekteerimiseni), kui ka Varssavi suursaadiku eest Berliinis, kes olevat olnud „antisemiitlik siga“.