Vennaskond lõvi märgi all
Jaanuari algul lekkis pressi, et ametiseisundi kuritarvitamises
kahtlustatakse kahte endist Harju kriminaalpolitseinikku Peeter
Mahonit ja tema otsest ülemust Madis Niinemetsa.
Esimest kahtlustatakse politsei hoiule antud maastikuauto kasutamises
(spidomeetrile lisandus kahe aastaga väidetavalt 100 000 kilomeetrit!) ja
teist hoiule antud autolt võetud osade (kuuldavasti rehvide) kasutamises
oma autol.
Kuid avalikkus ei kuule nende meeste ametivendadest ja šeffidest,
kelle nina all selline asi toimus. Kas igavesed skandaalid ning
lõppematud personalivangerdused pole hoopis klannidevaheline sõda
ning politsei enesepuhastuse asemel lasevad rivaalitsevad sõpruskonnad
kompratoimikutega vastastikku aadrit?
“Siseministeerium on tegelikult
mokalaadaministeerium,” sarjab endine Harju politseinik. “Kellelegi politseis
ära teha on väga lihtne.”
Ekspress portreteerib üht
oletatavat “klanni”, kes viimases lahingus võtmekohtadelt lahkuma
sunniti. Naljatamisi on seda nimetatud “Lääne-Viru maffiaks”, sest
paljuski on see Rakveres sündinud politseinike sõpruskond, kelle
ametikäik on kulgenud läbi aastate ja eri politseistruktuuride
paralleelvektoritel, seotuna mingitest kõrvalistele hoomamatutest
jõujoontest.
Einar Suimets (51). Teenis politsei ridades selle
taasloomisest alates ja jõudis “vennaskonnast” ametialaselt kõige
kõrgemale. Juba aastaid saadab teda tugevalt napsitada armastava mehe
kuulsus, millele lisasid hoogu näiteks veider kukkumine kolmanda korruse
korteri rõdult, kus ta enda sõnul antenni sättimas
käis, või salapärased purustused ametiautol, mille tekkes
süüdistati vastu autot lennanud lindu.
Aastaid tagasi
Lääne-Viru prefektina sooviti Suimetsa eestvõttel saada
prefektuuri käsutusse ühelt Moskvas asuvalt Aafrika riigi saatkonnalt
ärandatud Mercedest. Kui hinnaline sõiduk 1995. aastal Läti
mustlastelt konfiskeeriti, oli auto neli aastat “hoiul” prefektuuris ning
politseinikud käisid sellega muuhulgas Käsmu rannas. Kuigi prefekt
väitis, et auto seisab valvega garaažis, ilmusid sellele Eesti numbrid,
mis kuulusid mingile arvelt maha võetud VAZile. Siseministeeriumi
kontroll juhtumis rikkumist ei leidnud.
1999. aastal kupatati Einar Suimets
Rakverest Harju politsei ülemkomissariks, kuhu ta kutsus Virumaalt kaasa
mitu tublit spetsi, kelle karjääri ta ka hiljem oluliselt suunas.
Harjust kutsus tollane Tallinna politseijuht Jüri
Kasesalu ta juba pool aastat hiljem oma asetäitjaks, juhtima
kriminaal- ehk erariides politseinikke.
6. novembril 2001 sõitis
Suimets ametiautoga Subaru Legacy Tallinna kesklinnas otsa järsult
pidurdanud sõidukile ja väitis, et see oli tema 30aastase
juhistaaži esimene avarii. Suimets pääses ametkondliku hoiatusega
ning kindlustuse 3000kroonise omavastutuse tasumisega. Hoiatuse
määrajaks oli tema sõber ja pikaajaline kolleeg, Kasesalu
teine asetäitja Ants Tsugart.
Pärast Saaremaalt
imporditud Kalle Laaneti maandumist Tallinna prefekti toolil,
saadeti Suimets mullu märtsis ära Ida-Viru prefektiks. Juba kuu
hiljem võttis ta Sillamäe jaoskonda nooreminspektori kohale
Tallinnas mitmes liiklusõnnetuses osalenud ja võimuliialduses
süüdistatud patrullpolitseiniku Jevgeni Brjakini.
“Tuli nagu koju tagasi,” ütles Suimets Sillamäelt pärit alluva
kohta. “Normaalne poiss.” Jaanuari keskpaiga seisuga oli Brjakin Inglismaal ja
tagaotsitav.
Jõhvis jõudis Suimets olla pisut üle poole
aasta, kuni ta novembris ootamatult omal soovil pensionile läks. “Tahaks
hakata tegelema laste, lastelaste, oma mesilaste, hobuste ja kanadega,” mainis
51aastane prefekt kohalikule lehele. Usaldusväärsed allikad
kinnitavad aga, et lahkumisavalduse taga oli siseminister Ain
Seppiku surve. Kuulnud kõrge politseiniku joomatuuridest,
helistas minister isiklikult prefektile, kes jättis telefonis napsitanud
mulje. Suimets pani ise avalduse lauale.
Ants Tsugart (44). “Vennaskonnaga” lõdvalt
seotud. Töötas Einar Suimetsaga samal ajal Tallinna
Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna politseidirektorina ehk talle allusid
kõik pealinna mundris politseinikud. Rakverest saabunud Suimetsaga
ristus tema tee esmakordselt Harju politsei aseprefektina. Pisut varem lahvatas
skandaal seoses Harju politseile üle antud endise EPT autopargi
mahamüümisega, mille tagajärjel Tsugart degradeeriti Maardu
komissariks.
Kuid vaid pool aastat hiljem lennutas pealinna politseijuhi
Jüri Kasesalu sõbrakäsi ta omakorda Tallinna prefektuuri
juhtkonda. Nagu Einar Suimets ja paljud teised sellest sõpruskonnast
lahkus Tsugart pärast Kalle Laaneti asumist pealinna politsei
tüürile. Tsugart töötab praegu Ida-Harju Politseiosakonna
ülemkomissarina. Autojamas jäi kohtus lõpuks süüdi
ainult kunagine Harju politsei majandusjuht Jaan
Raag.
Jaan Raag (51). 1994. aasta kevadel
teavitas EE lugejaid Harjumaa politseinike kutseühingust, mis
liikluseeskirja rikkujatele kergemat karistust müüs. Autojuhtidele,
kes näiteks purjus peaga vahele jäid, tehti ettepanek toetada
rahaliselt kutseühingut, vastutasuna tagastati load rahatrahvi eest. Nii
koguti 1992. aasta septembrist 1993. aasta novembrini kokku 96 000 krooni
“sponsorraha”. Ühingut juhtisid Jaan Raag ja Harjumaa politseinik
Kalev Ollo. Viimane läks ka kohtu alla ning sai
kriminaalkorras karistada.
Tõsised pahandused tõi Harju
politsei majandusdirektorile Jaan Raagile kaasa 1995. aastal alanud autopargi
realiseerimine, mille käigus said mitu kolleegi, sh näiteks tollane
Harju aseprefekt Madis Niinemets ja tema alluv Üllar
Maasikas, sõbrahinnaga veomasinate omanikeks. Just see
aastatetagune piinlik erastamisepisood ühendab omavahel mitmeid selle loo
kangelasi.
Äärmiselt segaselt korraldatud müügi
tagajärjel süüdistati endist majandusjuhti üle 600 000
kroonise kahju tekitamises. Ometi trahvis kohus teda lõpuks vaid paari
tuhande krooniga ja mees jätkas – nagu paljud teised selle loo kangelased
– karjääri Jüri Kasesalu juhitava Tallinna Politseiprefektuuri
koordineerimistalituses. Tema kuritegu uurinud keskkriminaalpolitsei uurija on
samuti endiselt ametis. Kui Einar Suimets möödunud aastal Ida-Virusse
kolis võttis ta Raagi sinna kaasa, kus ta töötab
tänaseni.
Madis Niinemets (44). 2001 augustis sunniti tollal
Tallinna Ida Politseiosakonna ülemkomisarina töötanud Niinemetsa
lahkumisavaldust kirjutama, kui ilmnes, et ta varjas oma kriminaalkorras
karistatust. Kümme aastat politseis juhtivatel kohtadel töötanud
Niinemetsa varasema kriminaalkaristuse avastas politseiameti sisekontroll, kes
selgitas, et 1980. aasta veebruaris mõistis kohus toonase merekooli
õpilase Niinemetsa koos kolme sõbraga süüdi 1979. aasta
novembris Tallinnas Süda tänavalt sõiduauto Žiguli
ärandamise ja teisele autole otsasõitmise eest.
1991. aastal
Väike-Maarja vanemkordnikuna politseis karjääri alustanud
Niinemets tõusis aastaga Lääne-Viru kriminaalpolitsei
abikomissariks, misjärel ta 1995. aastal Harju politsei aseprefektiks
edutati. Samal ajal oli teine aseprefekt (toona oli Harjumaa kahes osas, Ida-
ja Lääne-Harju) Ants Tsugart.
Einar Suimetsa slepis kutsus
Niinemetsa edasi Tallinna prefektuuri Jüri Kasesalu. Ta määras
Niinemetsa, kelle karjäär oli seni liikunud tõrgeteta
tõusujoones, juhtima pealinna üht probleemsemat Ida
politseijaoskonda, kus viimase otseseks ülemuseks sai jälle
Suimets.
Enne sunnitud lahkumist politseist sattus Niinemets meedia
tähelepanu alla 2001 mais, kui ta tegi oma ametiautoga BMW avarii
Tallinna-Narva maanteel, sõites otsa teetöid teinud IVECO bussile.
Kirsipunane ja heleda nahksisuga BMW oli varem prefekt Helmut
Paabo käsutuses ja veel enne seda sõitis sellega Jüri
Kasesalu.
Kummaline avarii toimus keset päeva, kell 11.30.
Teemärgistustööliste julgestusauto seisis keset teed. Niinemetsa
karistati pärast distsiplinaarjuurdlust noomitusega. Lisaks pidi ta
hüvitama politseiautole tekitatud kahju.
Ehkki avalikkusele jäi
mulje, nagu lahkunuks Niinemets politseist 2001 septembris, viibis ta
tegelikult veel poolteist kuud haiguslehel ja palk jooksis edasi. Samal ajal
oli tema käsutuses ka kahetoaline ametikorter Võru tänaval.
Pärast politseist lahkumist hakkas Niinemets hobuseid kasvatama, kuni
selle aasta algul kerkis tema nimi üles kahtlusalusena politseile hoiule
antud sõiduautode kuritarvitamises.
Olev Nõmmemees (36). 2001.
aasta novembris võttis kaitsepolitsei vahi alla Niinemetsa kunagise
alluva, Harju kriminaalpolitsei juhtivinspektori Olev Nõmmemehe,
kahtlustatuna ametiseisundi kuritarvitamises. Aastaid politseis
töötanud ja just autovarguste vastu võidelnud Nõmmemees
oli mitme allika kinnitusel hea tuttav Eesti autovaraste ühe liidri
Stanislav Volkoviga, kes vahistati kaks nädalat enne
teda.
Kapo süüdistab hetkel eeluurimise all viibivat
juhtivinspektorit ametiseisundi kuritarvitamises, altkäemaksu
võtmises, väljapressimises ja kelmuses. Ajakirjanduse andmetel
sunniti kurjategijatele suurema summa võlgu olnud politseinik
võlast vabanemiseks osutama oma tööga seotud teeneid ning
peksis koos tuttavate kriminaalidega võlgnikult metsas raha välja.
Huvitav fakt on, et Nõmmemeest kaitseb kunagine Ida-Viru prefekt
Rein Laid, kes on ise kunagi kaitsepolitsei poolt kohtu alla
saadetud ning süüdi mõistetud.
Pisut enne vahistamist
sõitis Nõmmemees väidetavalt ringi valge BMW 318ga. Soome
omanikule kuulunud sõiduk ärandati Eestis, kuid Harju politsei
“unustas” selle leidmisest auto peremeest teavitada ning autot roolis
Nõmmemees. Kui omanik asjast haisu ninna sai, leiti auto ootamatult
Harju politseist üles.
Peeter Mahon (31). Niinemetsa alluv Harju kriminaalpolitseis, kes
järgnes talle hiljem Tallinna. Mahonit, kes töötas algul
salajase jälgimise osakonnas, edutati hoolimata sellest, et ta on
kriminaalkorras karistatud seoses süülise autoavariiga, milles hukkus
vanem naine. Kuna see polnud tahtlik kuritegu, ei takistanud see politseis
töötamist.
Harju politseis juhtis Mahon kokku 63 varastatud auto
juhtumi uurimist. Mahon vallandati 2001. aastal suurema kärata
politseitöölt, kui selgus, et ta oli samade uurimiseks hoiule
võetud sõiduautodega ise sõitnud. Mahon jäi
sisekontrollile vahele ühe hoiule võetud Mercedes-Benz Vito roolis.
“See oli avalik saladus, et autosid kuritarvitati,” räägib endine
kolleeg. “Mahon läks lihtsalt julmaks.”
Mullu novembris tuli ilmsiks
uus tõsiasi. Parklas seisma pidanud maasturiga Toyota Land Cruiser oli
vahepeal maha sõidetud 100 000 kilomeetrit. Kinnitamata andmetel
võeti neljarattaline jõujuurikas ära ühelt tuntud
allilmategelaselt. Väidetavalt nähti just Mahonit selle Land Cruiseri
roolis 2000. aastal Kehras toimunud pangaröövi sündmuskohale
sõitmas. Sama lillat karva džiibi roolis on nähtud ka Mahoni
abikaasat Kristiinat, kes töötab tänaseni Harju politseis
uurijana.
Huvitaval kombel on skandaalist puutumata jäänud Mahoni
ja Niinemetsa omaaegne ülemus Margus Kotter (31). Harju
kriminaalpolitsei jälitustalituse komissarina sõitis ta ühel
2000. aasta märtsi varahommikul napsisena ametiautoga Mazda 626 Pirital
vastu valgusposti. Karistuseks viidi mees madalamale ametikohale, kuid sealt
tõusis ta peatselt tagasi ülemkomissariks.
Üllar Maasikas (33). Lääne-Viru
politseist startinuna jõudis Maasikas Niinemetsa tuules läbi Harju
politsei välja Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna
ülemkomissariks. Vallandati, kui tabati 28. märtsil 2000
purjuspäi ametiauto roolist. Joobeks tuvastati 1,9 promilli.
Alkoholiga
oli Maasikas pidevalt pahuksis. 1999. aasta suvel algatati Maasika suhtes
distsiplinaarjuurdlus, kui ta väidetavalt varjas prefektuuri juhtkonna
eest ametiautoga Volkswagen Vento tehtud avariid. “Kui ma küsisin, kus
auto on, valetas ta alguses, et pesulas. Ilmselt ei tulnud ta 2,8-liitrise
mootori ja kerge kerega auto valitsemisega lihtsalt toime,” ütles toona
endine prefekt Helmut Paabo. Ka Maasikas viibis enne politseist lahkumist mitu
kuud palgalisel haiguslehel. Pärast lahkumist politseist töötas
Veiko Kulla alluvuses Falckis.
Aivar Krusta. Tallinna Majandustehnikumi
juristidiplomiga lõpetanud Krusta pidas ajavahemikul 1992–1998
Lõuna-Eesti politseis mitut ametit. Sai kuulsaks Otepää
karmikäelise šerifina. Kui asjad Lõuna-Eestis liiga tuliseks
läksid, toodi 1998. aastal Harjumaale, kus ta teenis mõnda aega
inspektorina.
Enne seda süüdistasid aga mitmed kinnipeetavad
Krustat vägivallatsemises ning kaks korda viidi mees karistuseks
madalamale ametikohale. Otepää komissarina töötades
lõi ligi sajakilone Krusta 1997. aasta uusaastaööl
Kuutsemäe baaris kaklust lõpetades ühe tülitsejatest
taskulambiga oimetuks. Varem pani ta abikaasa peksmises kahtlustatava talumehe
ilma süütõenditeta ühtejutti seitsmeks kuuks pogrisse.
Taas kerkis Aivar Krusta nimi avalikkuse ette mullu mais, mil uuriti tema
tegevust seoses surmajuhtumiga Lasnamäe politsei õuel. Juurdlus
tuvastas, et 34aastane Aleksander Goilo, kes tuli ema
keelitusel politseisse seoses oma naise tapmisega end üles andma, kihutas
endale korravalvurite silme all ise kuuli pähe.
Krusta sõitis
aastaid juhilubadeta, sh politseivärvides autoga, kusjuures peatas
vilkuriga liiklejaid ning kontrollis nende dokumente! 1999. aastal toimusid
endise ülemkomissari Üllar Maasikase kodus Rakvere ligidal Ida
politseiosakonna kriminaaljälituse suvepäevad. Äkkviha poolest
tuntud Krustal, kes oli joonud arvestatava koguse alkoholi, tekkis kolleegidega
sõnelus, misjärel ta hüppas pealtnägijate sõnul
politseivärvides Opel Astra rooli ja kihutas peolt minema.
Kui Krusta
pärast politseist lahkumist ühe Lasnamäe naispolitseinikuga
abiellus, osales pulmas kogu “klann”. Pulmaautot juhtis Peeter Mahon. Viimastel
andmetel nõustas Krusta turvaküsimustes Viimsi valda ning
konsulteeris ELKi endist bossi Aleksandr Beloussovit.
Arvi Kumm (37). Einar Suimetsa poolt Lääne-Virust
Tallinna Lõuna politseiosakonna komissari kohale kutsutud Kumm
mõisteti paar aastat tagasi süüdi ja sai tingimisi karistada
koos Artur Tšulitskiga tunnistaja peksmise eest ning pidi
mundri varna riputama.
Hoolimata sellest, et Kumm istus tunnistaja peksmise
eest süüpingis, tegid Jüri Kasesalu ja Tallinna
Politseiprefektuur (Suimetsa lobby tulemusel) Harry Tuulele ettepaneku
määrata ta purjuspäi autoroolis kõksu teinud hinnatud
mõrvauurija Boriss Kotljari mantlipärijaks. Tuul
keeldus.
Larissa Kuiva. Tallinna Politseiprefektuuri
personalitalituse komissari ametis olnud Kuiva on oluliselt mõjutanud
mitme selle sõpruskonna liikme karjääri. Paljude arvates on ta
lääne-virulaste pealinna koondumise võtmeisik, sest ka tema
ise alustas karjääri Lääne-Viru politseist ning lahkus
mullu omal soovil välja teenitud politseipensionile, kui Kalle Laanet
Tallinna Prefektuuri juhiks sai. Viimastel andmetel viibis Kuiva Ameerikas
tütre juures.
Väidetavasti oli just Larissa Kuiva see, kes
kriminaalkorras karistatud Niinemetsa kunagi loodavasse Lääne-Viru
politseisse tööle soovitas. Kui Kuiva sai Tallinna Prefektuuri
personalijuhiks, soovitas ta kiirkarjääri teinud Niinemetsa Harju
politseisse.
Niinemets võttis omakorda Harjusse uurijaks
vägivallasüüdistustega hädas Aivar Krusta
Otepäält ning kriminaalkorras karistatud Peeter Mahoni. Vastastikku
teati teineteise patukesi ja sõprus tugevnes.
Larissa Kuiva on ka
seetõttu tähtis persoon, et tema juhitud osakond menetles
kõiki distsiplinaarjuurdlusi, mida tagajärgede valguses võib
pidada pigem kinnimätsimiseks. Näiteks Kummi ja Tšulitski juhtumis ei
leidnud personaliosakond kuriteo koosseisu. Kaitsepolitsei hiljem leidis. Sama
kordus kurikuulsas punkari surnuks peksmise juhtumis Lõuna
Politseiosakonnas. Hiljem selgus, et samade politseinike kohta on varem
esitatud pretensioone, kuid ka need sumbusid.