Einar Suimets (51). Teenis politsei ridades selle taasloomisest alates ja jõudis “vennaskonnast” ametialaselt kõige kõrgemale. Juba aastaid saadab teda tugevalt napsitada armastava mehe kuulsus, millele lisasid hoogu näiteks veider kukkumine kolmanda korruse korteri rõdult, kus ta enda sõnul antenni sättimas käis, või salapärased purustused ametiautol, mille tekkes süüdistati vastu autot lennanud lindu.
Aastaid tagasi Lääne-Viru prefektina sooviti Suimetsa eestvõttel saada prefektuuri käsutusse ühelt Moskvas asuvalt Aafrika riigi saatkonnalt ärandatud Mercedest. Kui hinnaline sõiduk 1995. aastal Läti mustlastelt konfiskeeriti, oli auto neli aastat “hoiul” prefektuuris ning politseinikud käisid sellega muuhulgas Käsmu rannas. Kuigi prefekt väitis, et auto seisab valvega garaažis, ilmusid sellele Eesti numbrid, mis kuulusid mingile arvelt maha võetud VAZile. Siseministeeriumi kontroll juhtumis rikkumist ei leidnud.
1999. aastal kupatati Einar Suimets Rakverest Harju politsei ülemkomissariks, kuhu ta kutsus Virumaalt kaasa mitu tublit spetsi, kelle karjääri ta ka hiljem oluliselt suunas. Harjust kutsus tollane Tallinna politseijuht Jüri Kasesalu ta juba pool aastat hiljem oma asetäitjaks, juhtima kriminaal- ehk erariides politseinikke.
6. novembril 2001 sõitis Suimets ametiautoga Subaru Legacy Tallinna kesklinnas otsa järsult pidurdanud sõidukile ja väitis, et see oli tema 30aastase juhistaaži esimene avarii. Suimets pääses ametkondliku hoiatusega ning kindlustuse 3000kroonise omavastutuse tasumisega. Hoiatuse määrajaks oli tema sõber ja pikaajaline kolleeg, Kasesalu teine asetäitja Ants Tsugart.
Pärast Saaremaalt imporditud Kalle Laaneti maandumist Tallinna prefekti toolil, saadeti Suimets mullu märtsis ära Ida-Viru prefektiks. Juba kuu hiljem võttis ta Sillamäe jaoskonda nooreminspektori kohale Tallinnas mitmes liiklusõnnetuses osalenud ja võimuliialduses süüdistatud patrullpolitseiniku Jevgeni Brjakini. “Tuli nagu koju tagasi,” ütles Suimets Sillamäelt pärit alluva kohta. “Normaalne poiss.” Jaanuari keskpaiga seisuga oli Brjakin Inglismaal ja tagaotsitav.
Jõhvis jõudis Suimets olla pisut üle poole aasta, kuni ta novembris ootamatult omal soovil pensionile läks. “Tahaks hakata tegelema laste, lastelaste, oma mesilaste, hobuste ja kanadega,” mainis 51aastane prefekt kohalikule lehele. Usaldusväärsed allikad kinnitavad aga, et lahkumisavalduse taga oli siseminister Ain Seppiku surve. Kuulnud kõrge politseiniku joomatuuridest, helistas minister isiklikult prefektile, kes jättis telefonis napsitanud mulje. Suimets pani ise avalduse lauale.

Ants Tsugart (44). “Vennaskonnaga” lõdvalt seotud. Töötas Einar Suimetsaga samal ajal Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna politseidirektorina ehk talle allusid kõik pealinna mundris politseinikud. Rakverest saabunud Suimetsaga ristus tema tee esmakordselt Harju politsei aseprefektina. Pisut varem lahvatas skandaal seoses Harju politseile üle antud endise EPT autopargi mahamüümisega, mille tagajärjel Tsugart degradeeriti Maardu komissariks.
Kuid vaid pool aastat hiljem lennutas pealinna politseijuhi Jüri Kasesalu sõbrakäsi ta omakorda Tallinna prefektuuri juhtkonda. Nagu Einar Suimets ja paljud teised sellest sõpruskonnast lahkus Tsugart pärast Kalle Laaneti asumist pealinna politsei tüürile. Tsugart töötab praegu Ida-Harju Politseiosakonna ülemkomissarina. Autojamas jäi kohtus lõpuks süüdi ainult kunagine Harju politsei majandusjuht Jaan Raag.
Jaan Raag (51). 1994. aasta kevadel teavitas EE lugejaid Harjumaa politseinike kutseühingust, mis liikluseeskirja rikkujatele kergemat karistust müüs. Autojuhtidele, kes näiteks purjus peaga vahele jäid, tehti ettepanek toetada rahaliselt kutseühingut, vastutasuna tagastati load rahatrahvi eest. Nii koguti 1992. aasta septembrist 1993. aasta novembrini kokku 96 000 krooni “sponsorraha”. Ühingut juhtisid Jaan Raag ja Harjumaa politseinik Kalev Ollo. Viimane läks ka kohtu alla ning sai kriminaalkorras karistada.
Tõsised pahandused tõi Harju politsei majandusdirektorile Jaan Raagile kaasa 1995. aastal alanud autopargi realiseerimine, mille käigus said mitu kolleegi, sh näiteks tollane Harju aseprefekt Madis Niinemets ja tema alluv Üllar Maasikas, sõbrahinnaga veomasinate omanikeks. Just see aastatetagune piinlik erastamisepisood ühendab omavahel mitmeid selle loo kangelasi.
Äärmiselt segaselt korraldatud müügi tagajärjel süüdistati endist majandusjuhti üle 600 000 kroonise kahju tekitamises. Ometi trahvis kohus teda lõpuks vaid paari tuhande krooniga ja mees jätkas – nagu paljud teised selle loo kangelased – karjääri Jüri Kasesalu juhitava Tallinna Politseiprefektuuri koordineerimistalituses. Tema kuritegu uurinud keskkriminaalpolitsei uurija on samuti endiselt ametis. Kui Einar Suimets möödunud aastal Ida-Virusse kolis võttis ta Raagi sinna kaasa, kus ta töötab tänaseni.

Madis Niinemets (44). 2001 augustis sunniti tollal Tallinna Ida Politseiosakonna ülemkomisarina töötanud Niinemetsa lahkumisavaldust kirjutama, kui ilmnes, et ta varjas oma kriminaalkorras karistatust. Kümme aastat politseis juhtivatel kohtadel töötanud Niinemetsa varasema kriminaalkaristuse avastas politseiameti sisekontroll, kes selgitas, et 1980. aasta veebruaris mõistis kohus toonase merekooli õpilase Niinemetsa koos kolme sõbraga süüdi 1979. aasta novembris Tallinnas Süda tänavalt sõiduauto Žiguli ärandamise ja teisele autole otsasõitmise eest.
1991. aastal Väike-Maarja vanemkordnikuna politseis karjääri alustanud Niinemets tõusis aastaga Lääne-Viru kriminaalpolitsei abikomissariks, misjärel ta 1995. aastal Harju politsei aseprefektiks edutati. Samal ajal oli teine aseprefekt (toona oli Harjumaa kahes osas, Ida- ja Lääne-Harju) Ants Tsugart.
Einar Suimetsa slepis kutsus Niinemetsa edasi Tallinna prefektuuri Jüri Kasesalu. Ta määras Niinemetsa, kelle karjäär oli seni liikunud tõrgeteta tõusujoones, juhtima pealinna üht probleemsemat Ida politseijaoskonda, kus viimase otseseks ülemuseks sai jälle Suimets.
Enne sunnitud lahkumist politseist sattus Niinemets meedia tähelepanu alla 2001 mais, kui ta tegi oma ametiautoga BMW avarii Tallinna-Narva maanteel, sõites otsa teetöid teinud IVECO bussile. Kirsipunane ja heleda nahksisuga BMW oli varem prefekt Helmut Paabo käsutuses ja veel enne seda sõitis sellega Jüri Kasesalu.
Kummaline avarii toimus keset päeva, kell 11.30. Teemärgistustööliste julgestusauto seisis keset teed. Niinemetsa karistati pärast distsiplinaarjuurdlust noomitusega. Lisaks pidi ta hüvitama politseiautole tekitatud kahju.
Ehkki avalikkusele jäi mulje, nagu lahkunuks Niinemets politseist 2001 septembris, viibis ta tegelikult veel poolteist kuud haiguslehel ja palk jooksis edasi. Samal ajal oli tema käsutuses ka kahetoaline ametikorter Võru tänaval. Pärast politseist lahkumist hakkas Niinemets hobuseid kasvatama, kuni selle aasta algul kerkis tema nimi üles kahtlusalusena politseile hoiule antud sõiduautode kuritarvitamises.

Olev Nõmmemees (36). 2001. aasta novembris võttis kaitsepolitsei vahi alla Niinemetsa kunagise alluva, Harju kriminaalpolitsei juhtivinspektori Olev Nõmmemehe, kahtlustatuna ametiseisundi kuritarvitamises. Aastaid politseis töötanud ja just autovarguste vastu võidelnud Nõmmemees oli mitme allika kinnitusel hea tuttav Eesti autovaraste ühe liidri Stanislav Volkoviga, kes vahistati kaks nädalat enne teda.
Kapo süüdistab hetkel eeluurimise all viibivat juhtivinspektorit ametiseisundi kuritarvitamises, altkäemaksu võtmises, väljapressimises ja kelmuses. Ajakirjanduse andmetel sunniti kurjategijatele suurema summa võlgu olnud politseinik võlast vabanemiseks osutama oma tööga seotud teeneid ning peksis koos tuttavate kriminaalidega võlgnikult metsas raha välja. Huvitav fakt on, et Nõmmemeest kaitseb kunagine Ida-Viru prefekt Rein Laid, kes on ise kunagi kaitsepolitsei poolt kohtu alla saadetud ning süüdi mõistetud.
Pisut enne vahistamist sõitis Nõmmemees väidetavalt ringi valge BMW 318ga. Soome omanikule kuulunud sõiduk ärandati Eestis, kuid Harju politsei “unustas” selle leidmisest auto peremeest teavitada ning autot roolis Nõmmemees. Kui omanik asjast haisu ninna sai, leiti auto ootamatult Harju politseist üles.

Peeter Mahon (31). Niinemetsa alluv Harju kriminaalpolitseis, kes järgnes talle hiljem Tallinna. Mahonit, kes töötas algul salajase jälgimise osakonnas, edutati hoolimata sellest, et ta on kriminaalkorras karistatud seoses süülise autoavariiga, milles hukkus vanem naine. Kuna see polnud tahtlik kuritegu, ei takistanud see politseis töötamist.
Harju politseis juhtis Mahon kokku 63 varastatud auto juhtumi uurimist. Mahon vallandati 2001. aastal suurema kärata politseitöölt, kui selgus, et ta oli samade uurimiseks hoiule võetud sõiduautodega ise sõitnud. Mahon jäi sisekontrollile vahele ühe hoiule võetud Mercedes-Benz Vito roolis. “See oli avalik saladus, et autosid kuritarvitati,” räägib endine kolleeg. “Mahon läks lihtsalt julmaks.”
Mullu novembris tuli ilmsiks uus tõsiasi. Parklas seisma pidanud maasturiga Toyota Land Cruiser oli vahepeal maha sõidetud 100 000 kilomeetrit. Kinnitamata andmetel võeti neljarattaline jõujuurikas ära ühelt tuntud allilmategelaselt. Väidetavalt nähti just Mahonit selle Land Cruiseri roolis 2000. aastal Kehras toimunud pangaröövi sündmuskohale sõitmas. Sama lillat karva džiibi roolis on nähtud ka Mahoni abikaasat Kristiinat, kes töötab tänaseni Harju politseis uurijana.
Huvitaval kombel on skandaalist puutumata jäänud Mahoni ja Niinemetsa omaaegne ülemus Margus Kotter (31). Harju kriminaalpolitsei jälitustalituse komissarina sõitis ta ühel 2000. aasta märtsi varahommikul napsisena ametiautoga Mazda 626 Pirital vastu valgusposti. Karistuseks viidi mees madalamale ametikohale, kuid sealt tõusis ta peatselt tagasi ülemkomissariks.

Üllar Maasikas (33). Lääne-Viru politseist startinuna jõudis Maasikas Niinemetsa tuules läbi Harju politsei välja Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna ülemkomissariks. Vallandati, kui tabati 28. märtsil 2000 purjuspäi ametiauto roolist. Joobeks tuvastati 1,9 promilli.
Alkoholiga oli Maasikas pidevalt pahuksis. 1999. aasta suvel algatati Maasika suhtes distsiplinaarjuurdlus, kui ta väidetavalt varjas prefektuuri juhtkonna eest ametiautoga Volkswagen Vento tehtud avariid. “Kui ma küsisin, kus auto on, valetas ta alguses, et pesulas. Ilmselt ei tulnud ta 2,8-liitrise mootori ja kerge kerega auto valitsemisega lihtsalt toime,” ütles toona endine prefekt Helmut Paabo. Ka Maasikas viibis enne politseist lahkumist mitu kuud palgalisel haiguslehel. Pärast lahkumist politseist töötas Veiko Kulla alluvuses Falckis.

Aivar Krusta. Tallinna Majandustehnikumi juristidiplomiga lõpetanud Krusta pidas ajavahemikul 1992–1998 Lõuna-Eesti politseis mitut ametit. Sai kuulsaks Otepää karmikäelise šerifina. Kui asjad Lõuna-Eestis liiga tuliseks läksid, toodi 1998. aastal Harjumaale, kus ta teenis mõnda aega inspektorina.
Enne seda süüdistasid aga mitmed kinnipeetavad Krustat vägivallatsemises ning kaks korda viidi mees karistuseks madalamale ametikohale. Otepää komissarina töötades lõi ligi sajakilone Krusta 1997. aasta uusaastaööl Kuutsemäe baaris kaklust lõpetades ühe tülitsejatest taskulambiga oimetuks. Varem pani ta abikaasa peksmises kahtlustatava talumehe ilma süütõenditeta ühtejutti seitsmeks kuuks pogrisse.
Taas kerkis Aivar Krusta nimi avalikkuse ette mullu mais, mil uuriti tema tegevust seoses surmajuhtumiga Lasnamäe politsei õuel. Juurdlus tuvastas, et 34aastane Aleksander Goilo, kes tuli ema keelitusel politseisse seoses oma naise tapmisega end üles andma, kihutas endale korravalvurite silme all ise kuuli pähe.
Krusta sõitis aastaid juhilubadeta, sh politseivärvides autoga, kusjuures peatas vilkuriga liiklejaid ning kontrollis nende dokumente! 1999. aastal toimusid endise ülemkomissari Üllar Maasikase kodus Rakvere ligidal Ida politseiosakonna kriminaaljälituse suvepäevad. Äkkviha poolest tuntud Krustal, kes oli joonud arvestatava koguse alkoholi, tekkis kolleegidega sõnelus, misjärel ta hüppas pealtnägijate sõnul politseivärvides Opel Astra rooli ja kihutas peolt minema.
Kui Krusta pärast politseist lahkumist ühe Lasnamäe naispolitseinikuga abiellus, osales pulmas kogu “klann”. Pulmaautot juhtis Peeter Mahon. Viimastel andmetel nõustas Krusta turvaküsimustes Viimsi valda ning konsulteeris ELKi endist bossi Aleksandr Beloussovit.

Arvi Kumm (37). Einar Suimetsa poolt Lääne-Virust Tallinna Lõuna politseiosakonna komissari kohale kutsutud Kumm mõisteti paar aastat tagasi süüdi ja sai tingimisi karistada koos Artur Tšulitskiga tunnistaja peksmise eest ning pidi mundri varna riputama.
Hoolimata sellest, et Kumm istus tunnistaja peksmise eest süüpingis, tegid Jüri Kasesalu ja Tallinna Politseiprefektuur (Suimetsa lobby tulemusel) Harry Tuulele ettepaneku määrata ta purjuspäi autoroolis kõksu teinud hinnatud mõrvauurija Boriss Kotljari mantlipärijaks. Tuul keeldus.

Larissa Kuiva. Tallinna Politseiprefektuuri personalitalituse komissari ametis olnud Kuiva on oluliselt mõjutanud mitme selle sõpruskonna liikme karjääri. Paljude arvates on ta lääne-virulaste pealinna koondumise võtmeisik, sest ka tema ise alustas karjääri Lääne-Viru politseist ning lahkus mullu omal soovil välja teenitud politseipensionile, kui Kalle Laanet Tallinna Prefektuuri juhiks sai. Viimastel andmetel viibis Kuiva Ameerikas tütre juures.
Väidetavasti oli just Larissa Kuiva see, kes kriminaalkorras karistatud Niinemetsa kunagi loodavasse Lääne-Viru politseisse tööle soovitas. Kui Kuiva sai Tallinna Prefektuuri personalijuhiks, soovitas ta kiirkarjääri teinud Niinemetsa Harju politseisse.
Niinemets võttis omakorda Harjusse uurijaks vägivallasüüdistustega hädas Aivar Krusta Otepäält ning kriminaalkorras karistatud Peeter Mahoni. Vastastikku teati teineteise patukesi ja sõprus tugevnes.
Larissa Kuiva on ka seetõttu tähtis persoon, et tema juhitud osakond menetles kõiki distsiplinaarjuurdlusi, mida tagajärgede valguses võib pidada pigem kinnimätsimiseks. Näiteks Kummi ja Tšulitski juhtumis ei leidnud personaliosakond kuriteo koosseisu. Kaitsepolitsei hiljem leidis. Sama kordus kurikuulsas punkari surnuks peksmise juhtumis Lõuna Politseiosakonnas. Hiljem selgus, et samade politseinike kohta on varem esitatud pretensioone, kuid ka need sumbusid.