Päevas võiks juua umbes viis klaasi vett. Valik on lai: kraanivesi, karboniseeritud vesi, maitsevesi, vitamiini-vesi ja mineraalvesi. Foto: Kai Reinvald

Tihti öeldakse, et vesi on elu allikas. Kui kosmoseekspeditsiooniga planeetidele elumärke otsima minnakse, siis tegelikult uuritakse seal vee olemasolu seetõttu, et teadusliku käsitluse kohaselt pärineb inimene veest.
Meie kehamassist moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, lastel isegi rohkem. Vesi on tähtis hapniku ja toitainete transpordiks organismis, ta aitab hoida stabiilset kehatemperatuuri ning väljutada jääkaineid. Organism kaotab vett uriini, väljaheidete, hingamise ja higistamisega. Viimane on põhjus, miks peab veejoomisele eriliselt suurt tähelepanu pöörama just suvel.
Soovitusi selle kohta, kui palju vett päevas tarbima peaks, on erinevaid. Ühed ütlevad, et kaks liitrit on soovituslik, teised, et suisa kolm. Vahel väidetakse, et kogu vajaliku vee saab kätte toidust. Tegelikult on aga nii, et iga inimene on erinev ning erinev on ka tema vedelikuvajadus ja toit, mida ta sööb.
Tervise arengu instituudi andmetel on 60 kg kaaluva inimese päevane veevajadus tõepoolest kaks liitrit, 70 kg kaaluval inimesel juba 2,5 liitrit. Sellest kogusest aga ligi poole saame oma toidust. Teine pool, see tähendab vähemalt üks liiter või rohkem (umbes 5 klaasi), tuleb tarbida vedelikuna. Siinkohal on aga parim abimees just puhas vesi.
Vee joomisega ei tasu ka liialdada. Üleliigne vesi koormab neerusid ning südant ning viib organismist välja kasulikke vitamiine ja mineraale. Tähtis on kuulata oma keha, kuid peab meeles pidama, et janu on juba märk vedelikupuudusest. Kuumal suvepäeval võib vedelikupuudus viia organismi ülekuumenemise ja kuuma-rabanduseni.

Mida eelistavad eestlased?
Kui toitumisnõustajad soovitavad üht, siis mida teevad tarbijad? Üle maailma on pu-delivee tarbimine esimest korda kasvanud suuremaks kui magusate karastusjookide ostmine. Tarbijad on hakanud eelistama vett ja veejooke muudele alternatiividele, selgus kevadel rahvusvahelise turu-uuringufirma Canadean tehtud statistikast. Kuidas on seis Eestis?
Eesti poodidest ostetud veest moodustab suurima osa (32%) tavaline joogivesi. Pea kolmandiku müüdud veest moodustavad maitseveed (näiteks Aura Fruit või Vichy Fresh). Veerand ostetud veest on mineraalvesi ning ülejäänud 13% moodustavad karboniseeritud veed.
Aura tootejuhi Janika Kauri sõnul ostetakse vett rohkem kui karastusjooke juba mitu aastat. "Kui karastusjookide müük on viimastel aastatel natuke langenud, siis vee müük on märgatavalt tõusnud," sõnab Kaur.
Aura populaarseim maitsevesi on sidrunimaitseline Aura Fruit ning aina populaarsemaks muutub vitamiinide ja mineraalidega rikastatud Vitamineral. "Lisandväärtusega vee ostmine on tarbijate aina teadlikum valik. Ühest küljest tahetakse vaheldust tavalisele veele, teisest küljest valitakse hoolikalt, milliste lisanditega vett osta," ütles Kaur.
Pidagem siis meeles, et mida soojem ilm, seda rohkem vett me vajame! 

Hiina meditsiini arst Rene Bürkland: "Juua tuleks sooja vett"
Vee tarbimise juures ei ole kindlat reeglit, mis kõigile ühtemoodi sobib. Inimese veevajadus sõltub tervislikust seisundist, elukutsest, elukohast, kliimast, aastaajast jms teguritest. Seetõttu on keeruline öelda täpset kogust, mida igaüks päeva jooksul jooma peab - inimesed on erinevad. Küll aga on Hiina meditsiinis reegel, mida vee joomisel väga tähtsaks peetakse - kõiki jooke tuleb juua soojalt. See on oluline nn seedimistule hoidmiseks ja toetamiseks ning see hoiab korras kõhu ja seedimise.