24.10.2008, 00:00
Vestlus kosmoseolenditega võib alata
Briti teadlane on välja mõelnud nipi, kuidas kosmosetsivilisatsioonide signaalidest sõnu ja lauseid välja lugeda – ja aru saada, kas nad on meist targemad või mitte.
Kui arukate Maa-väliste olenditega õnnestub kunagi
tõepoolest ühendust võtta, võib
keelebarjäär hakata vaba suhtlemist takistama. Kuid John Elliott
Leedsi linnaülikoolist on nüüd välja töötanud
arvutiprogrammi, mis vähemalt ta enda uskumist mööda
võiks dešifreerida võhivõõra keele. Sellest
võiks siis saada esimene samm vastastikuse mõistmise suunas.
Kahtlemata võib meist kujuteldamatult erinevate
võõrolendite keel olla äärmiselt raskesti
mõistetav, kuid Elliott eeldab, et mingi meilegi hoomatav grammatiline
struktuur võib selles ometi peituda. Ellioti kirjutatud tarkvara
edulootused rajanevad asjaolul, et kõigis keeltes, kui eriskummalised
nad ka ei oleks, peaks leiduma korduvusi ja reeglipärasusi, mida saab
statistiliste võtetega analüüsida.
“Keel
peab olema kuidagiviisi strukutureeritud,” ütles Elliott ajakirjale
New Scientist. “Muidu oleks ta ebatõhus ja kohmakas.”
Varem on teadlased leidnud võtteid, millega nullidest ja
ühtedest koosnevat andmejada uurides aru saada, kas arukad kosmoseolendid
on meile infot saatnud pildi, heli või teksti kujul. Elliott on
nüüd siis sama rada pidi veidi edasi läinud ja välja
mõeldnud, kuidas eristada tekstilisest infost sõnu ja lauseid.
Tema programm kõrvutab võõrolendite keelt 60
maailma keelega, mille süntaksi kohta ta on internetist kogutud
näidismaterjali põhjal koostanud andmebaasi. Võrdlus peaks
näitama, kas tundmatu keel on mõne tuntuga struktuurilt
lähedane.
Kõik inimkeeled sisaldavad erilisi
sõnu, mis liigendavad pikema tekstijada lühemateks fraasijuppideks,
et jutt oleks paremini haaratav või mõistetav. Eelmises lauses
täidavad seda rolli näiteks “mis” ja “et”.
Elliott väidab, et üheski maailma keeles ei ole kahe seesuguse
fraasieraldaja vahel rohkem kui üheksa muud sõna. See piirang
paistab olevat vastavuses inimese vastuvõtuvõimega: rohkem ei
suuda aju korraga keelelist infot haarata.
Kui aga meie kauged
suhtluspartnerid peaksid oma kõnes kasutama enamast kui üheksast
sõnast koosnevaid fraase, tuleks Elliotti arvates järeldada, et nad
on meist infotöötlussuutlikkuse alal üle.
Briti
teadlane loodab, et tema programm oskab võhivõõrkeelsest
tekstist välja noppida ka eri sõnaliike ning osutada meile,
millised võiksid seal olla nimi-, tegu- või omadussõnad.
Näiteks omadussõnu võib üles leida selle põhjal,
et nad kipuvad olema nimisõnade läheduses.