Victoria Fomina
Tegemist on vene illustratsioonikunsti kõige säravamate
tähtedega, kes samal ajal kuuluvad ka tänapäeva
lasteraamatuillustratsiooni maailma tippnimede hulka, jagades isekeskis
aukartustäratavalt mahukat rahvusvahelist tunnustust. Seal on nii
Bratislava kuldsed õunad kui ka Belgradi kuldsed suled, lisaks
kõikvõimalikud veidi vähemad autasud, mille hulgas ka meie
Tallinna illustratsioonitriennaali diplomeid. Mul on harukordne võimalus
tutvustada üht selle grupi üliandekat liiget, pakkudes samal ajal ka
võimalust tema töid vaatama minna! Olgu pääle, et
Victoria Fomina on vaid üks selle grupi seitsmest liikmest ja kahtlemata
ei anna näitusel eksponeeritavate tööde kogus
personaalnäituse mõõtu välja, ikkagi on tegemist
unikaalse võimalusega näha “elusalt” niivõrd
nimeka illustraatori töid ja seda veidi suuremal hulgal kui novembris
avataval Tallinna illustratsioonitriennaalil.
Victoria Fomina
sündis 3. oktoobril 1963. aastal. Esialgu elas ta Peterburis, hiljem
Moskvas, kus lõpetas 1987. aastal ka ülikooli. Raamatute vastu
hakkas Victoria tõsist huvi tundma umbes kümneaastaselt, kui
ta kirgliku lugejana sukeldus ennastunustavalt seikluste maailma.
“Nahksuka jutud”, “Peata ratsanik”, “Maailmade
sõda” – kõik sellised raamatud, mis ergutasid
fantaasiat ja ahvatlesid end illustreerima. Viimane tegevus saigi eriti armsaks
ja pärast Moskva Arhitektuuriinstituudi lõpetamist pühendas
Victoria end vabakutselise kunstnikuna maalimisele ja raamatute
illustreerimisele ning kujundamisele.
Teda võlub eriti just
see, kuidas tema muljed ja fantaasiad muutuvad kui iseenesest ilusateks
piltideks huvitavates raamatutes.
Victoria Fomina illustratsioonid
äratasid kohe tähelepanu ja pälvisid rahvusvahelist tunnustust.
Tema raamatuid on üha uuesti ja uuesti välja antud Prantsusmaal,
Itaalias, Šveitsis, Ameerikas, Brasiilias, Lõuna-Koreas,
Taiwanil, Venemaast rääkimata. Victoria töid on olnud
võimalik imetleda paljude maade näitustel, kaasa arvatud Bologna
raamatumess. Talle on antud Bratislava Kuldne õun (2003), Belgradi
Kuldne sulepea (1999), Venemaa kõrgeim huumoriauhind Kuldne Ostap
(1999), väiksemaid ja vähemtuntud tunnustusi ka.
Ja nagu
sageli juhtub andekate inimestega, kipuvad neile ühe kunstiliigi raamid
ahtaks jääma. Nii on ka Victoria Fomina lisaks imelistele raamatutele
kujundanud suure huviga elu enda ümber, jagades oma annet restoranide ja
kohvikute interjöörile, kujundades kardinaid, laudlinu, salle,
rätte, taldrikuid ja tasse. Ja kõike seda teeb ta vaimustunult ja
südamega, fantaasiat kokku hoidmata.
Aastal 2002 võttis
ta osa multikultuurse multimeedia projektist, mis oli pühendatud maailma
globaalsele soojenemisele (kuraator Helmut Langer). 2003. aastal lõi
kollektsiooni disaintaldrikutest “Venemaa – imede
sünnimaa”. Iga taldrik oli kaunistatud mingi märgilise
persooniga Venemaa ajaloost või mütoloogiast: Gagarin kui
päike hõljub kosmoses ja on seotud teaduslik-tehnilise progressiga,
Mõška Noruška seostub paranormaalsete
ülivõimetega, Tšaikovski tolerantsusega
seksuaalvähemuste suhtes... Kollektsioon võeti pressi ja publiku
poolt soojalt vastu ja Gagarin ning Mõška Noruška
jätkavad oma tähelendu. Aastal 2003 ehitas Victoria kontseptuaalse
telgi Angel (vinüülist installatsioon), mis oli pühendatud
apokalüpsise teemale. 2004. aastal valmis suurt tähelepanu
pälvinud T-särkide kollektsioon “Aastaajad” (kuusteist
särki, igale aastaajale neli), kus kunstnik li
saks kujundamisele kirjutas särkidele ka märgilise tähendusega
luuletused, mis pälvisid isegi kirjanduskriitikute tähelepanu. Seda
rida võiks jätkata pikalt. Ükski teema ega materjal pole liiga
argine või madal. Kõik sõltub tegijast.
Victoria Fomina elegantne ja peenelt läbitöötatud stiil sobib
suurepäraselt kaunistama portselani ja tekstiili. Oma töödes
kasutab ta traditsioonilist maali ja freskot, ühendades seda
nüüdisaegse tehnoloogiaga. Tema tööd on soojad ja
harmoonilised, seal saavad kokku tõsine filosoofiline laad ja
rõõmus nali.
Fantaasia ja muinasjutt annavad käe
avangardsele mõtteviisile ja viivad vaatajad kummalisse võluilma.
Raamatupildid muutuvad iseseisvateks kunstiteosteks, vajamata tuge
tekstilt...
Hetkel töötab Victoria Fomina koos
sõpradega rühmitusest Gruppa Zavtrak suurejoonelise projekti kallal
“Väikesed tragöödiad”, mille eesmärk on
klassikalise teksti kohandamine multimeediale ja selle populariseerimine.
Selleks jõudu neile!