Minister on enda sõnul suhelnud perede esindaja Silja Suijaga ja artiklis kõnelnud peredega kohtumise kokku leppinud. "Näiliselt on viiel artiklis toodud perekonnal samad mured, kuid tegelikult on erinevad. Igale perele tuleb leida sobiv lahendus - on vanemaid, kes soovivad intervallhooldust, osa olid mures selle pärast, mis saab lapsest siis, kui ta on täisealine." leiab Rõivas.

Eestis on ministri sõnul 768 raske puudega last ja neist iga viies on täielikult riigi hoole all. Seega neli viiendikku sügava puudega lastest kasvavad peredes. "Viimase pooleteise aastaga on ehitatud erihoolekande taristu umbes 550 inimesele, vajadus on aga veel kaks-kolm korda suurem," möönis Rõivas.

Ministri sõnul on järgmisest Euroopa Liidu eelarveperioodist planeeritud mitukümmend miljonit eurot sarnaste teenuste jaoks. "Kui laps on alaealine, soovivad vanemad just neid teenuseid, mida kodus osutatakse või päevahoidu kodu lähedal," ütles Rõivas ning möönis, et seda erinevad omavalitsused pakuvad teenust väga erineval tasemel.

"Sügisel kohtun nii vanemate esindajatega kui ka omavalitsuste ja sotsiaalametnikega, et ühistelt edasist tegevust planeerida. Kõike ei otsusta ministeerium, ikka erinevad osapooled koos," lubab Rõivas.

Seda, kas sügava puudega lapsel on parem kodus või hooldusasutuses, ei osanud minister öelda. "See on iga pere jaoks väga isiklik ja raske otsus. Neid vanemaid, kes on avaldanud soovi, et riik võtaks puudega lapse täielikult hooldada, on kokku 38 ehk viis protsenti," sõnas Rõivas.

Tänases Eesti Ekspressis rääkisid mitmed raske puudega last kasvatavad vanemad oma raskustest ning tundsid suurt muret selle pärast, mis saab nende lastest siis, kui vanematel kaob jaks nende eest hoolitseda.