03.10.2008, 00:00
Viimane Eesti sõdur Iraagis kustutab tule
Kõrvuti meie Estplaga võib tuleval aastal Iraaki missioonile jääda vaid neli riiki: USA, Ühendkuningriik, El Salvador ja Rumeenia.
Ametlikult seda nimekirja keegi ei kinnita. Kuid mitmest Eesti valitsusallikast
pärit andmete järgi võib Iraagis oma sõjaväelasi
missioonil hoidvate maade loetelu tuleval aastal kujuneda just selliseks:
Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Rumeenia, El Salvador, Eesti.
Praegu on Iraagis üle 20 riigi sõjaväelasi.
Suurematest üksustest valmistub lähiajal lahkuma Poola. El Salvadoril
on Iraagis 280 sõdurit ja neid on langenud Iraagis 5 (üks
õnnetusjuhtumi tõttu). Rumeenial on kohal umbes 400
sõdurit, riik on kaotanud surnutena 3.
Arengusuuna saab
üpris selgelt välja lugeda ka esmaspäeval kaitseministeeriumi
poolt kooskõlastusringile saadetud Iraagi missiooni pikendamise
eelnõu seletuskirjast. Dokument ütleb: “Ühena
vähestest koalitsioonipartneritest on Iraagi ja Ameerika Ühendriikide
valitsused palunud Eestit oma osalust 2009. aastal jätkata.”
Palve seda täpsustada põrkub aga vastu müüri.
Kaitseministeeriumi ametlik kommentaar küsimusele Iraagis julgeoleku
tagamist jätkavate riikide kohta on: “Seda otsustab Iraagi
valitsus.”
Teine asjaga lähedalt seotud Eesti
riigiasutus, välisministeerium ütleb: “Riikide nimekirja osas,
kes jätkavad missiooniga Iraagis, ei hakka me spekuleerima. See on Iraagi
valitsuse otsus ja ka nende õigus sellest avalikkust
teavitada.”
Tänavu augustis käis välisminister
Urmas Paet Iraagis ning kohtus sealse välisministri Hoshyar Zebariga,
kes avaldas soovi, et Eesti missioonil jätkaks.
Iraagi
valitsuse ametlikku palvet seni aga Eestile laekunud ei ole. Kaitseministeerium
saatis vastuvõtva maa palvet ära ootamata eelnõu majast
välja, ootuses, et dokument Bagdadist siiski lähemal ajal
– juba enne eelnõu valitsusele kinnitamiseks esitamist –
tuleb.
Kiirustamise põhjus on, et Riigikogus võtab
eelnõu menetlemine oma aja ning vastasel korral ei pruugi parlament
jõuda seda enne 1. jaanuari vastu võtta.
Paeti
kõrval kuulusid augustis Iraaki külastanud delegatsiooni ka
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni aseesimees
Kadri Simson. Kõik kolm kohtusid
Iraagis ka sealse USA suursaadiku Ryan
Crockeriga.
Viimane rääkis kohtumisel eestlastega, et Iraak tahab võtta
rohkem vastutust julgeoleku eest oma kätte ning üks tee sellise
arengu näitamiseks on koalitsioonis osalevate riikide arvu
vähendamine. Crockeri sõnade järgi oli juttu kuni kümnest
riigist, kes Iraaki jäävad.
Kui Iraaki jäävate
maade hulk kahaneb tõesti miinimumini, mis iva on siis Eesti
jätkamisel? Ja miks peaks Iraak seda tahtma, kui on selge, et umbes 30
Eesti sõjaväelase riigis viibimisel sõjaline tähendus
tegelikkuses puudub.
Tõenäoline vastus on “aga
miks ka mitte”. Oluline on, et Eesti valitsus ise tahab Iraaki edasi
jääda. Paljude muude riikide puhul on see soov suure
küsimärgi all.
Iraaki edasi jäämine lisab
Eestile rahvusvahelist nähtavust – nagu
kaitseministeeriumi eelnõu seletuskiri märgib:
“Võimalus taas näidata oma väärtust julgeolekualase
koostööpartnerina.”
Umbes samuti mõtles ka
Gruusia valitsus, kes hoidis Iraagis tuhandeid sõdureid. Venemaa
rünnakute all kannatades selgus aga, et Iraagi koalitsioonis osalemine ei
taga veel automaatselt USA sõjalist toetust konfliktis Moskvaga.