Praegu on Iraagis üle 20 riigi sõja­väelasi. Suurematest üksustest valmistub lähiajal lahkuma Poola. El Salvadoril on Iraagis 280 sõdurit ja neid on langenud Iraagis 5 (üks õnnetusjuhtumi tõttu). Rumeenial on kohal umbes 400 sõdurit, riik on kaotanud surnutena 3.


Arengusuuna saab üpris selgelt välja lugeda ka esmaspäeval kaitseministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud Iraagi missiooni pikendamise eelnõu seletuskirjast. Dokument ütleb: “Ühena vähestest koalitsioonipartneritest on Iraagi ja Ameerika Ühendriikide valitsused palunud Eestit oma osalust 2009. aastal jätkata.”


Palve seda täpsustada põrkub aga vastu müüri. Kaitseministeeriumi ametlik kommentaar küsimusele Iraagis julgeoleku tagamist jätkavate riikide kohta on: “Seda otsustab Iraagi valitsus.”


Teine asjaga lähedalt seotud ­Eesti riigiasutus, välisministeerium ütleb: “Riikide nimekirja osas, kes jätkavad missiooniga Iraagis, ei hakka me spekuleerima. See on Iraagi valitsuse otsus ja ka nende õigus sellest avalikkust teavitada.”


Tänavu augustis käis välisminister Urmas Paet Iraagis ning kohtus sealse välisministri Hoshyar ­Zebariga, kes avaldas soovi, et Eesti missioonil jätkaks.


Iraagi valitsuse ametlikku palvet seni aga Eestile laekunud ei ole. Kaitseministeerium saatis vastuvõtva maa palvet ära ootamata eelnõu majast välja, ootuses, et dokument ­Bagdadist siiski lähemal ajal – juba enne eelnõu valitsusele kinnitamiseks esitamist – tuleb.


Kiirustamise põhjus on, et Riigikogus võtab eelnõu menetlemine oma aja ning vastasel korral ei pruugi parlament jõuda seda enne 1. jaanuari vastu võtta.


Paeti kõrval kuulusid augustis Iraaki külastanud delegatsiooni ka Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees

Kadri Simson. Kõik kolm kohtusid


Iraagis ka sealse USA suursaadiku Ryan
Crockeriga. Viimane rääkis kohtumisel eestlastega, et Iraak tahab võtta rohkem vastutust julgeoleku eest oma kätte ning üks tee sellise arengu näitamiseks on koalitsioonis osalevate riikide arvu vähendamine. Crockeri sõnade järgi oli juttu kuni kümnest riigist, kes Iraaki jäävad.


Kui Iraaki jäävate maade hulk kahaneb tõesti miinimumini, mis iva on siis Eesti jätkamisel? Ja miks peaks Iraak seda tahtma, kui on selge, et umbes 30 Eesti sõjaväelase riigis viibimisel sõjaline tähendus tegelikkuses puudub.


Tõenäoline vastus on “aga miks ka mitte”. Oluline on, et Eesti valitsus ise tahab Iraaki edasi jääda. Paljude muude riikide puhul on see soov suure küsimärgi all.


Iraaki edasi jäämine lisab ­Eestile rahvusvahelist nähtavust – nagu kaitse­ministeeriumi eelnõu seletuskiri märgib: “Võimalus taas näidata oma väärtust julgeolekualase koostööpartnerina.”


Umbes samuti mõtles ka ­Gruusia valitsus, kes hoidis Iraagis tuhandeid sõdureid. Venemaa rünnakute all kannatades selgus aga, et Iraagi koalitsioonis osalemine ei taga veel automaatselt USA sõjalist toetust konfliktis Moskvaga.