Viimane veerg: „Tegelikult ta midagi paha ei kavatsenud, kuid välja kukkus nagu alati…”
Juuli lõpus langetas kohtunik Mart Reino Kärdlas ühel ja samal päeval seitse väärteo-otsust ühe ja sama mehe üle. Seetõttu sigines otsustesse kuldne lause: “Tegelikult ta midagi paha ei kavatsenud, kuid välja kukkus nagu alati.”
Kohtu all oli Hiiumaa tuntuim napsivend Vello Veermets (57), kes purjuspäi kõikvõimalikke lollusi teeb.
Seekord oli ta ühel juuni alguse päeval helistanud varahommikust hilisõhtuni operatiivnumbril 112. Kohtuotsuse kohaselt oli ta “kodus kanget õlut joonud ja siis tekkisid tal igasugused mõtted. Ühel hetkel soovis ta endalt elu võtta ning sõi enda arvates rotimürki. Seepärast siis hädaabinumbril helistaski. Arst käis ka kohal, aga ei tuvastanud midagi. Eks ta ikka parasjagu purjus oli, aga ega see elu midagi väärt kah pole”.
Politsei segamise ja valeväljakutse eest sai joodik neli päeva aresti.
Veel viis päeva aresti sai ta samasuguste helistamiste eest numbril 110 kahel aprilli alguse päeval. Ta oli jälle tugevas alkoholijoobes ning tüütas oma jutuga Pärnus asuvat korrapidajat nii kaua, kuni Hiiumaa politseil kästi Veermetsaga midagi ette võtta ja patrull pidi ta Kärdlasse kainenema viima. Napsuvend teatas, et “enda arvates oli ta ikka midagi öelda kah, aga mis see võis olla, ta eriti ei mäleta”.
Lisaks sai ta 17 päeva aresti viie kevadise vahejuhtumi tõttu Käinas asuvas Konsumi kaupluses, kus ta viiel eri päeval joobnuna räuskas, ropendas ning müüjaid ja kundesid pahatahtlikult tülitas.
Ja need polnud Veermetsal sugugi esimesed korrad kohtu all olla. Teda on karistatud näiteks vanadekodus räuskamise tõttu (vanurid kartsid teda), väite eest, et tema kodust on varastatud mööblit (enne joomist müüs ta mööblitükid ise maha) ning valeteate tõttu, et ühes bussipeatuses lebab ebaloomulikus poosis 48aastane surnud mees (mingit meest seal polnud).
Kuna Veermets tööl ei käi ja teenistust tal ei ole, siis pole mõtet talle trahvi teha – seda enam, et varasemad trahvid on tal tasumata. Ka kohtunik märkis: “Kaine peaga saab ta oma tegudest väga hästi aru ja hindab neid adekvaatselt ning lubab ennast parandada. Ta on oma käitumisega karistuse igati ära teeninud, kui see ei pea olema pikaajaline, sest ükski karistus teda ümber ei muuda, kui ta end ise käsile ei võta.”
