Vilba tahtel, Savisaare rinnaga - Eesti jäähokiriigiks
"Venelastel on populaarne laul, milles rida "…trus ne igrajet hokei" (argpüks hokit ei mängi). Kas just sellepärast, aga Eesti pole hokimaa.
Eriti kui võrrelda meie lähimate naabritega. Soome ja Rootsi otsustasid omavahel, kellest saab Torino olümpiavõitja. Venelased, kuigi neil viimasel ajal jääb õnnestumisest midagi ikka vajaka, on sellegipoolest maailma hoki absoluutses tipus. Läti on viimastel aastatel olnud kohe suurte tegijate kannul. On meeskond, kes heal päeval võib mis tahes tipphokiriigi tuju rikkuda. Ja, mis põhiline, Riias selgitatakse maikuus maailma parim hokitiim.
Kui aus olla, on Eesti jäähokiliidu presidendi Priit Vilba senised kavad rajada maakonnalinnadesse Viljandisse ja Kuressaarde hoki edendamiseks jäähalle paistnud pisut kahtlased. Nagu on tundunud veidrad ka tema optimistlikud sõnavõtud jäähoki perspektiivi kohta à la "Jäähokist saab Eesti Nokia!".
Eesti meistrivõistlustel mängib viis kõigi näitajate poolest amatöörmeeskonda. Tiitlivõitja selgub sellest, kes suudab otsustavateks mängudeks kõige enam võõrleegionäre kokku ajada. Eesti koondise 22 mängumehest vaid 4 on Eesti nimega. Meie mehi pole loomulikult ka superliigas NHL, nagu on neid lätlastel, rootslastel, soomlastel ja muidugi venelastel.
Välisklubid, kus mõned meie koondise mängumehed leiba teenivad, on siiski kolmandajärgulised.
Meie hokiajalugu on hõre. NSV Liidu teises liigas litrit taga ajanud Narva Kreenholmi ja Tallinna Talleksit mäletavad vaid ehk paadunud hokifriigid.
Ühesõnaga – pole säravat ajalugu, pole heatasemelist kohalikku liigat ega tähti, kelle eeskujul noored tahaksid minna maailma vallutama. Mitte just kõige helgem pilt, et rääkida Eesti hoki väljavaadetest.
Ja ometi, kogu selle trööstitu pildi taustal tundub, et Eesti hokit võivad ees oodata head ajad. Vilba suured kavad võivad teostuda, nii ootamatu kui see ka ei tundu.
Tallinnas toimuvad sel nädalal maailmameistrivõistlused. Tõsi, siin pole kohal eliitmeeskonnad. Need, nagu mainitud, mängivad Riias. Tallinnas on kuus meeskonda, kes selgitavad välja ühe, kes tuleval aastal pääseb nn kõrgliigasse. Asi seegi. Ega meil Eestis ju meeskonnaaladel nii kõrgel tasemel turniire jalaga segada pole.
Teiseks mängib meie amatöörmeeskondade ning keskpäraste välisklubide mängijatest kokku pandud meeskond väga südilt.
Mis iseäranis rõõmustav, Eesti koondise mänge käib vaatamas ligemale 3000pealine publik. Rahvas tahab hokit.
Jah, meil pole jääväljal superstaare. Aga see-eest armastavad hokit popid mehed mujalt – Pearu Paulus, Emil Rutiku ja… Edgar Savisaar näiteks.
Asjaolu, et Keskerakonna juht mitte lihtsalt ei ela niisama kaasa, vaid on kogu võistluse patroon, mõjub paljulubavalt.
Hokiliidu semmimine Savisaarega võib kaasa tuua selle, et Vilba plaanitud hokihallid, mis jäähoki arenguks on vältimatult vajalikud, tõepoolest kerkivadki maakonnakeskustesse.
Muide, veel kolmekümne aasta eest oli ka Soome üsna teisejärguline hokimaa.
