Artikkel ilmus erilehes "Eesti parimad ettevõtted 2018". Cleveron pärjati "Ettevõtluse auhind 2018" konkursil tiitliga "Aasta ettevõte 2018".

Cleveron töötab välja ja valmistab pakiautomaate ja pakiroboteid, müües neid mitmel pool maailmas ning kujundades jõuliselt logistika tulevikku.

Eestlased teavad neid masinaid hästi: Eesti on pakiautomaadimaa. Enamik meist eelistab pakke saata ja vastu võtta iseavanevate nutikappide kaudu, mida näeme kaubandusvõrgus kõikjal. Sellised masinad tõi avalikku ruumi alles kümme aastat tagasi Cleveroni eelkäika SmartPOST. Varem käisime postkontoris pakkidel järel.

Aasta lõpuks töötab USAs Walmarti kauplustes juba ligi 100 Cleveroni pakirobotit. 
Aasta lõpuks töötab USAs Walmarti kauplustes juba ligi 100 Cleveroni pakirobotit.  Kenno Soo
„Eestis on pakiautomaat sama tavaline nagu sularahaautomaat. Mõlemaid on siin enam vähem võrdselt,” räägib Arno Kütt, Cleveroni juhataja ja suurim aktsionär. „Aga maailmas on pakiautomaate võib-olla paarsada tuhat, kuid sularahaautomaate kolm miljonit. Eesti on kümne aastaga muudetud, nüüd tahame muuta maailma!”

Cleveron alustaski lihtsate pakiautomaatidega: nendesamade „Made in Estonia” kappidega, mis on tänaseks kasutusel juba kümnes riigis. Näiteks Soomes, aga ka Brasiilias.

"Viljandis käies oli ühel hiinlasel pintsakul kolm nööpi, millest keskmine suurem kui teised. Mul oli suur tahtmine minna ja sellest nööbist tõmmata"

Aga kapid on Cleveroni jaoks eilne päev. Praegune põhitoode on hoopis viiemeetrine torn PackRobot – nagu Paks Margareeta, kuhu mahub kuni 500 saadetist ning kust neid väljastatakse klientidele läbi väikese „ahjusuu”. See on teinud ülimugavaks internetist ostetud kauba automaatse kättesaamise.

Peep Kuld, Cleveroni kaasasutaja ja äriarendusjuht ütleb, et PackRobot on masstootmises ja „kindel, nagu Kalašnikovi automaat”. Kui täna valmib Viljandis 4–5 masinat päevas, siis aasta pärast peaks tulema liinilt iga päev vähemalt kümme.

Esimesed tornid paigaldati USA kaubandushiiglase Walmarti kauplustesse eelmise aasta alguses. Ameeriklased käivad nii usinalt poes oma internetioste lunastamas, et käesoleva aasta lõpuks on Viljandi meeste „paki-Kalašnikov” juba 700 Walmarti poes üle USA. Arvestades ühe masina hinnaks ligi 50 000 dollarit, küündib Cleveroni hiilgav tehing Walmartiga kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Aga eestlaste seitsme aasta visioon on müüa Ameerikas koguni 15 000 pakirobotit.

Arno Kütt demonstreerib Cleveroni nutipostkasti, mille võib igaüks oma kodu juurde paigaldada hinnaga 14 eurot kuus.
Arno Kütt demonstreerib Cleveroni nutipostkasti, mille võib igaüks oma kodu juurde paigaldada hinnaga 14 eurot kuus. Kenno Soo
Praeguseks on Cleveron lisaks Walmartile käed löönud ka maailma suurima jaemüüja Zaraga. Suurematesse Zara poodidesse Euroopas paigaldatakse üksteise järel Cleveroni järgmise põlvkonna pakiautomaadid. Enam ei ole tegemist tornidega, vaid risttahukakujuliste pakimahutitega, mis installeeritakse kauplusesse umbes nii, nagu integreeritud nõudepesumasin. Ainult et see robot on majasuurune, väljastab kuni tuhat pakki päevas ning arvuti teab täpselt, millisel „korrusel” ja „salves” paikneb õige pakk, mis tuleb parasjagu kliendile tuua.

Peep ja Arno räägivad, et Zara kundedel on kombeks tellida kaup internetist ning tulla sellele poodi järele. Internetimüük on aga kasvanud väga suureks ja kõik tulevad oma pakile järele enam vähem ühel ajal, õhtusel tipptunnil, ummistades kassad. Pakimajandus, mis käib läbi teenindajate, on tüütu, kallis ja aeganõudev. Seevastu pakirobotist saab igaüks ise oma ostud hõlpsasti kätte.

„Meie masin töötab ja Zara omanik ütleb, et kõik on suurepärane. Mis siis, et meil on toode veel osaliselt arendamisjärgus, vahel tuleb ületada suhtlemisel kultuuribarjääre ja kustutada nii-öelda tulekahjusid,” ütleb Peep.

Tarbijad on eestlaste robotid nii hästi vastu võtnud, et Zara klientide ringis läks Hispaanias, Itaalias ja Suurbritannias käibele uus termin: mitte pakiautomaat, vaid cleveron. Nii ütlevad nad, et paki saab kätte cleveronist. Ehk siis Cleveron toodab cleverone.

Cleveroni uudistooted pälvivad laias maailmas ohtralt tähelepanu.

Näiteks eelmisel suvel, kui Cleveroni kullerdroon joogipudeli üle Viljandi järve viis, käis seda kajastamas ka uudisteagentuur Reuters. Lugu pälvis 40 miljonit silmapaari. Aga Viljandis käivad ajakirjanikud ka näiteks Taist ja Singapurist. „Meie tegevus on tugevalt luubi all. Vastutus ja ootused kasvavad,” ütleb Arno.

Mitte ainult meedia, vaid ka tööstusspioonid uurivad hoolikalt Cleveroni toimetamisi.
Arno Kütt Cleveroni tehase nn kontrollruumis, kuhu jookseb reaalajas kokku info kõikide maailmas töötavate Cleveroni pakirobotite töö ja tehnilise "tervise" kohta.
Arno Kütt Cleveroni tehase nn kontrollruumis, kuhu jookseb reaalajas kokku info kõikide maailmas töötavate Cleveroni pakirobotite töö ja tehnilise "tervise" kohta. Kenno Soo

Hiinlased teevad Arno sõnul nii, et võtavad Cleveroni kodulehelt pildi ja panevad selle Alibabasse üles, justkui müüks sama seadet. Cleveron on palunud Alibabal sellised pakkumised maha võtta ja ongi võetud. Kuid peavalu nimega hiinlased ei kao.

Kaks Hiina ettevõtet on konkreetselt kopeerinud Cleveroni pakiroboti ja sellega mitte ainult ise turule tulnud, vaid seadme ka Hiinas patenteerinud ning blokeerinud sellega Cleveroni tee sellele turule. Üks Cleveroni Hiina „kloonidest” üritab koostööd arendada riikliku postifirmaga, teine Alibabaga.

„Panime oma roboti üles Pariisi messil,” räägib Arno. „Tõenäoliselt seda kusagilt pildistati või filmiti. Hiinlased tegid meie roboti järele ja on sellele seal võtnud paarkümmend patenti. Kuidas me saime aru, et tegemist on meie tootega? Meil läks messile minekuga kiireks ning kogemata tegid paigaldajad alusraami valed augud. Õiged augud tehti hiljem kõrvale. Hiinlased aga on patenteerinud just valede aukudega roboti!”

Üks Hiina ettevõte otsis kord Cleveroniga koostööd. Firma esindajad väljendasid soovi hakata Eesti roboteid Hiinas esindama ning külastasid ka Viljandi tootmist. Kõnelused kestsid pikka aega.

„Ilmselt oli selle suhtluse eesmärk hankida meilt nii palju infot kui võimalik. Viljandis käies oli ühel mehel pintsakul kolm nööpi, millest keskmine suurem kui teised. Mul oli suur tahtmine minna ja sellest nööbist tõmmata, aga ei hakanud seda tegema. Õnneks olime ka kõige suuremad saladused silma alt ära pannud,” räägib Arno.

Siiani küsitakse Aasiast, kas firma äkki oleks nõus müüma üheainsa pakiroboti. Aga Cleveron keeldub, sest see robot võetakse kohe tükkideks ja tehakse järele.

Peep ja Arno räägivad, et disaini ei saa Hiinas kaitsta. Hiina seaduste järgi saab kopeerijat süüdi mõista vaid siis, kui ta ise tunnistab, et kopeeris. Seetõttu ei andnud Cleveron ka Hiinas patente sisse. Need joonised oleks kohe lekkinud „piraatide” lauale.
Täna avatakse Viljandis pidulikult Cleveroni tootmishoone oluline laiendus.
Täna avatakse Viljandis pidulikult Cleveroni tootmishoone oluline laiendus. Kenno Soo

„Et hakatakse järele tegema – sellega olime arvestanud. Aga me ei osanud uneski ette näha, et hiinlased patenteerivad meie toote ja panevad sellega meie jaoks Hiina turu ukse lukku,” räägib Arno.

Cleveronil on käimas Hiinas kohtu- ja patendivaidlused, kuid Arno ja Peep usuvad, et need lahenevad firma jaoks positiivselt.

Omad õppetunnid saadi ka Venemaalt. Seal oli Cleveronil omal ajal üks esimesi maksvaid kliente, kellele müüdi üle saja pakiautomaadi. Koostöö lõppes sellega, et venelased võtsid masina tükkideks ja viksisid selle maha.

Kõiki „ahvijaid” edestab Cleveron sellega, et paneb kõvasti auru tootearendusse ja toob turule järjest täiuslikumaid pakiroboteid. „Tuleme masinaga täna välja, aga oleme selle kallal tegelikult juba mitu aastat tööd teinud,” ütleb Arno.

Töö käib ka tõeliste tulevikulahendustega. Cleveron arendab oma drooni, mis võiks tulevikus laskuda nutipostkasti kohale ning puistata sealt paki. Samuti on ettevõttel fookuses robotkullerid – spetsiaalne lisavarustus isesõitvatele autodele, kus kulleri töö teeb ära robot.

Mõnda aega tiirutas Cleveroni orbiidil ka suur ja võimas Amazon. Kuid talle andsid Viljandi mehed viimaks siiski korvi. Ameeriklastega ei saadud tingimustes kaubale. Aasta aega peeti läbirääkimisi. Amazon soovis, et kõik pakirobotid kannaks Amazoni, mitte Cleveroni nime, eestlased loobuksid intellektuaalsest omandist, kuid otsest ostukohustust osta Cleveronilt ei olegi.

„Tingimused olid võrdlemisi naeruväärsed. Meile need ei sobinud kohe üldse,” ütleb Peep.

Tellimuste kiire kasvutempo seab firmale suuri väljakutseid. Pakirobot koosneb umbes 6000 detailist, mis kõik peavad Cleveroni koostööpartnerite poolt õigeks ajaks ja kompromissitus kvaliteedis Viljandisse jõudma, et saaks masinaid kokku panna ja teise maailma otsa transportida.

„Tootmise koos hoidmine on väga kõva väljakutse,” ütleb Arno.

Oktoobris käivitab Cleveron Viljandis tehase laienduse, tootmispind mitmekordistub. Kontorirahvas, kes kiire kasvuga firmas seni tihedalt üksteise otsas töötas, saab avaramad ja mõnusamad tööruumid.

Cleveroni eesmärk ei ole mitte lihtsalt müüa võimalikult palju pakiautomaate, vaid muuta maailma, kinkidest inimestele aega. Arno ja Peep kalkuleerivad, et kui Ameerikas on Cleveroni masinad aasta lõpuks kättesaadavad 130 miljonile inimesele ja igaüks neist saab tänu sellele kasvõi 15 minutit lisaaega, siis on eestlased hoidnud ameeriklaste aega kokku 3700 aastat.