Villa Eerikas on Rüütli tuba
Nüüd võiks selles puude varju jäävas, laguneva katuse ja krohvi poetavate seintega salapärases villas paikneda sõjaväeluure konspiratiivkorter. Hoone ümber õitseb suur õunapuuaed. Liivi sibulõunad, valged klaarid, sügisjoonikud. Eerika – selle ilusa naisenime andis need puud istutanud Tõnissonide perekond oma õunaaiale.
Läinud sajandi algul kutsus rahvas seda paika Tõnissonide mõisaks, pool sajandit hiljem aga juba Rüütli mõisaks. Praegu kuulub villa põllumajandusülikoolile, silt ütleb: “Sihtasutus Eerika katsejaam”. Aga see on vaid osa tõest.
Majas üürib ruume, põristab trumme, austab oma altarit rühm esoteerikud. Tuntud Tartu mere- ja pargimaalija Margus Rump kasutab üht ülakorruse ruumi ateljeeks ja teises hoiab küttepuid.
Alumistes tubades määravad taimekaitseinstituudi teadurid suvirapsi katsepõllult kogutud maakirpe. Öiti kräuksutab pisut viltu vajunud uksi naiskummitus, arvatavalt pärit hoones pärast sõda töötanud kopsuhaigla surnukuurist.
Maja taga laudas mäletseb aga kõik ühiskondlikud vapustused üle elanud Eerika lehmakari, seesama, mida uurides Rüütel teaduse kõrgusi püüdis.
Lontiskõrvaline reliikvia
Riigivanema vennapoja Viktori kunagine koolipoisituba villa teisel korrusel näeb välja nagu Rüütli kabinetmuuseum, siin on võimalus presidendi asju oma käega katsuda.
Soovite suitsetada? Palun, Rüütli Helsingi vapiga tuhatoos on teie käsutuses.
Soovite küpsist? Palun, Rüütlist jäänud kristallkausis leidub maiustusi mitut sorti, mitte küll Rüütli-aegseid, vaid üpris värskeid.
Teie laps soovib mängida, kuni me juttu ajame? Palun, kapi otsas istub Rüütlile kingitud lontiskõrvaline mängukoer (tõsi küll, varasematest mängimistest juba pisut määrdunud taguotsaga).
Veerand sajandit Eerikal töötanud katsejaama teadur Lehte Novek pöörab pidulikult omakoostatud maja ajalooraamatu lehti: 1970 läks kopsuhaigla hoone EPA-le, 1971 algasid EPA rektori Arnold Rüütli juhendamisel teaduslikud uuringud.
Eesmärgi oli püstitanud NSVL ministrite nõukogu esimees A. Kossõgin oma ettekandes XXIV kongressil: Eesti NSVs tuli tagada spetsialiseerumine piima- ja lihakarjakasvatusele jne. Piimatoodang pidi 1975. aastaks tõusma 3600-3800 kilogrammini.
“See pole umbluu!” Lehte Novek tõstab kapist lauale tellisepaksused tumedas köites teosed, Rüütli kandidaadiväitekiri aastast 1972: “Veisekasvatuse kontsentreerimine Eesti NSV-s”.
Ligi 500 lehekülge, sellest üksi kirjanduse nimestik 60 lehekülge. Töö kokkuvõttes seisab, et piimatootmise komplekse on otstarbekas ehitada mitte vähemaid kui 400-500 lehmale ja tuleb vältida lehmade ümberpaigutamist, sest see vähendab piimatoodangut.
7000 liitrit aastas!!!
See maja elas nagu üks suur pere. Neid Rüütli aegu Eerikal mäletab särtsakas Novek vaid hea sõnaga. Rüütel pidas oma kabinetist töötajatega ühendust üheksa kanaliga Unikomi kommutaatori abil, aga kui keskpäeval kõlas kutse: “Kohvile!”, ei jäänud temagi keldrikorrusele ehitatud puhkeruumi tulemata.
Kui Rüütel 1983 Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks sai, avaldas ta laborirahvale: «Nüüd ma saan teile natuke rohkem aega pühendada.»
Tõnissonide õunapuud küünitavad oksi teise korruse akendeni. Puud said istutatud pärast seda, kui 1941. aasta talvekülm eelmised ära võttis. Paide taliõunu jagus alati ka labori laste nääripeole. Ja kes neid jagas, kes olid meil näärivanadeks? Ja kui jõulud tulid, siis jõuluvanadeks? Ikka uurimisrühma ideeline juht Rüütel ja laborijuhataja Olev Põldmaa.
Kui Jüri Tõnissoni poeg Viktor Kanada Ontario provintsist Eerikat külastas, ei tahtnud ta eriti teada, et Rüütel on see tubli mees, kes tema isa maja eest hoolt kandis. Kui jutt Rüütlile kandus, lõpetas Viktor Tõnisson vestluse.
Viktor Tõnisson sai hüvituse, maja läks riigile. Eerika maid, mida katsejaam rendib, võtab aga järjest elamuehitus. Lehmadel ei jätku süüa.
Aga milline piimaand!!! Kui 1993 oli Eerika laudas aasta keskmine lehma kohta 3168 liitit, siis 2002. aastal 7752. Mida ütleks Kossõgin? Kas sellise ettekande järel ovatsioonid üldse vaibuksid?
Lehmad saavad kõik vajaliku, mis nad jõuavad ära seedida, selgitab Novek. Oma osa Eerika lehmade tulemuses on ka president Rüütlil.
Millal Rüütel viimati Eerikal käis? Vist viis aastat tagasi, oma 70. sünnipäeval, meenutab Novek. Veel 1995. aastal leidis Novek kapist liitrise purgi sees Rüütli mett. Natuke oli põhja peal.
Rüütli karmus Eerika laudas
Kõige kriitilisem hetk Eerika labori töös saabus 1986. aasta novembris teadusliktehnilisel konverentsil “Elektronarvutite kasutamine põllumajanduses”.
Eerikal oli lehmadele välja töötatud responderkaelarihm, mis annab automaatselt, lehma numbrile vastavalt, jõusöödakoguse.
Külaline, juhtiv põllumajandusteadlane akadeemik Vsevolovski sidus kõigile ootamatult lehmarihma endale kaela ümber ja kummardus söödaboksi. Kuid jõusöödaportsu ei tulnud künasse. Vsevolovski arvas, et küllap talle polnud ette nähtud.
“Aga te ju lubasite!” ütles katselauda ekskursiooni juht Rüütel pärast laborijuhatajale Põldmaale. Need olid tema kõige karmimad sõnad.
Märtsis 1990, juba ühiskondlike mullistuste keerises on Rüütel Eerika labori koosolekul lausunud: “Ei tohi kaotada terviklikku lähenemisviisi. Laut ei saa töötada, kui töökoda kõrvalt ei toeta. Kui saame ühiselt edasi minna, on see meie suur jõud.”
