Vindpauerit täis muusik *
Track 1: Prominentsete austajate hordid
"Tere, Riho siin. Mul ununes enne midagi olulist rääkimata. Meelis Vindi tahan tingimata kiita!"
Mul kulus minut, enne kui mõistsin: helistajaks on Riho Sibul ja jutt käib Jazzkaare artiste tutvustavast leheküljest, mille jaoks tema arvamust olin palunud. Esimese hooga soovitas ta paari väljamaist staari, aga siis äkki, mitu päeva hiljem, meenus Vind - ja muidu pigem tagasihoidlik ning napisõnaline Sibul haaras otsekohe toru ja helistas ajakirjanikule.
"Pole midagi teha, leht läks juba eile trükki," olin sunnitud vastama. "Aga sellest pole midagi, Tanel Ruben juba jagas Vindile ülistussõnu," lohutasin. Vaikus. "Ma oleks ikka enda nime ka sinna tahtnud."
Ei mäletagi, et ühe Eesti jatsartisti plaati oleks kolleegid niivõrd oodanud, nagu Meelis Vindi sel nädalal valmivat üllitist "Twilight Patterns".
"See on inimene, kes ühena vähestest Eestis suudab konkureerida nii klassikalise muusika kui jazz’i-laval," kirjutas trummar Tanel Ruben Areeni Jazzkaare tutvustuses. Ja nimetas Vindi muusikat "salapäraseks, võluvaks, unelev-kurblikuks, kohati rahutuks ja kirglikuks".
Track 2: Kontsert
KUMU kontserdisaal on juba enne Vind Projecti kontserdi algust vaikne nagu range õpetajaga klassis. Õhkkond jääb ka kontserdi ajal pidulikuks, pigem on tunne nagu klassika-, mitte jatskontserdil. Üksiku lobiseva paari piirab ümber vihast särisevate pilkude ring. Tundub, nagu oleks Vindi suurim õpetaja jatsu alal, kitarrist Ants Laig pidanud enne kontserdi algust loengu muusikasse süvenemise vajalikkusest. "On kahte sorti muusikat: teenenduslik ja tähenduslik," rääkis Laig kunagi Vindile. "Ise teen ikka seda viimast," ütleb Vind nüüd Areenile.
Tagantjärele mõtlen, et ilmselt see oligi bändi liidri tunnetus ja suhe muusikasse, mis kontserdil erilise särina saali lõi. Vind on tõsine, muusika ei ole naljaasi. "Järgmise loo pealkiri on "Torrent". Kui keegi ei tea, siis see tähendab mägioja." Vind kõneleb publikuga aeglaselt, korrektselt, pea iga sõna vahel on paus. Klassikataustaga muusik peab elementaarseks, et kontserdil ollakse vaikselt. Ometi sai bänd suurepäraselt hakkama ka sama kava esitamisega Viljandis Liverpooli Pubis keset õllest suminat.
Track 3: Noortepärasus
"Jah, mul oli natuke igav," tunnistas moodsamaid biite austav sõber, kelle kontserdile kaasa tirisin. "Miks see muusika peab nii keeruline olema?"
Ometi tunneb temagi huvi paari nädala pärast ilmuva plaadi vastu. Sest nimilugu "Twilight Story" ilmus hiljuti Eesti uue saundi kogumikul Innovatsioon ja hakkas sealt kõrva mitmelegi klubifriigile.
"Mind ei huvita, kas mu muusikas on nüüd free jazz’i või klubigruuvi, teen lihtsalt oma asja," räägib Vind plaadist. Popmuusika teda ei huvita ja moega kaasas käia ta ei taha. "Uute võimaluste otsimine ja pidev muutumine surub ennast peale, see on üks igavene probleem."
Seda intrigeerivam, et moodi ja klubibiite eirava klarnetimängiija plaadi andis välja produtsent Priit "Julm" Juurman, kelle enda projektid Rulers of The Deep ja Broken Time Orchestra on moodsat klubimuusikat pungil täis. Vind on DJ Julma toetuse üle väga rõõmus, sest ise plaati välja anda oleks olnud väga tüütu.
Track 4: Voolavus mitte gruuv
Gruuvilembene noormees, kes süüdistas kontserti igavuses, arvab et intellektuaalse jatsmuusika tegijad ei oskaks hitti teha, isegi kui nad väga tahaksid. Meelis Vind tunnistab, et hiti tegemine ei ole mingi lihtne asi. Ja meenutab Peterburi Konservatooriumi toakaaslast Jura Novikovi, kes mängis talle õhtuti pidevalt isemeisterdatud banaalseid laulukesi. Vind hoidis kõrvu kinni, aga paari aasta pärast oli Jura üle Liidu kuulus.
Plaati Twilight Patterns süvenedes ja arranžeerija taotlusi ära arvata püüdes ei tule hititaotlus tõesti pähe. Pigem mõjub kogu plaat võimsa ja vabastava vooluna nagu mägioja, mis ühele loole nime andis. Ka teised lugude pealkirjad annavad atmosfäärist aimu: "Oodates lumepilvi" või siis "Varjudega mustrid". Põhjamaine, mõtisklev, paljukihiline. Samas - täiesti isiklik mulje - see keerulisus ja tõsidus ei mõju sugugi raskepäraselt. Hälli efekti sarnane muusikavoog võib isegi uinutada, aga see on puhastav tukastus, millest ärgates tead või tunnetad midagi rohkem kui enne.
Saundi eripärale lisab palju harfi ja klarneti kooskõla: harfimängijal Tatjana Lepnurmel on selles muusikas pärast Vindi ja klarnetit tähtsuselt järgmine roll. "Jatsmuusik ei viitsi ju nooti täpselt ära õppida!" selgitab Vind seda valikut. "Minul oli aga vaja, et keegi TÄPSELT niimoodi mängib, nagu vaja."
Track 5: Plaat
Pärast Jazzkaare kontserti avati veinipudelid, aga esitluse objekt, st Vind Projecti plaat ei olnud veel päris valmis. Nüüd lubab produtsent Priit Juurman Eesti publikule plaati lähinädalatel. Tal on suured plaanid: 29. mai on välja hõigatud kui rahvusvahelise distributsiooni kuupäev. "See tähendab levi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias," teatab Julm lakooniliselt.
Eesti artistide seas ikka aeg-ajalt maad võtvat maailmavallutamise plaani ei hau küll ei muusik ega produtsent. "Loodan et tulen majanduslikult nulli ja Kulka abi tõttu on see väga tõenäoline," ütleb Julm. Vind lubab hoida madalat profiili, aga kõigile võimalustele avatud olla. "Ma ei saa ju jätta katsetamata kõike põnevat, mida muusikaga teha saab ainult seepärast, et hetkel ei ole väljundit."
Teised Eesti muusikud, nagu loo algusest järeldada võib, on aga plaadimaterjali juba kätte saanud. Tanel Ruben näiteks tunnistab, et ta kuulab seda plaati üle ja üle ja vaimustub üha rohkem. Miks?
Tanel Ruben: "Minule on see plaat sümpaatne esimesest trackist alates. Kogu see kõla, meeleolu ja atmosfäär moodustab ühe väga läbi tunnetatud ja pühendunud terviku, koos virtuoosse pillimänguoskusega. Arvestades sellega, et visioonist reaalsuseni läks oma kaks aastat, pole ime, et tulemus on hea tervik. Põhjamaise ja intelligentse muusika võiks üldiselt tituleerida ECM sound iks, eelkõige rääkides saatebändist. Seda täiesti ausalt, mitte sarkastiliselt ja etteheitvalt.
Need helid, mis päris mainstreamina ei mõju, on klarneti ja harfi samaaegsest kasutamisest. Kompositsioonil ja improvisatsioonil on kena balanss:kui teemad on reeglina sekventsilised ja väga laadikesksed siis soolod on vastukaaluks rütmiliselt ja harmooniliselt vabamad, spontaansemad. Kokkuvõttes väga ilus ja aus ettevõtmine, vastukaaluks siin reeglina raha, kuulsust ja tähelepanu tagaajaval väikekodumaal."
* Meelis Vindiga koos mängiv noor kitarrist Virgo Sillamaa esitas Jazzkaarel ühele end mõjutanud muusikule pühendatud loo. Lugu kandis nime "Wind Power".
Mida Meelis Vind (41) lisaks omanimelisele projektile veel teeb?
- Mängib ERSOs, NYYD ansamblis ja veel siin-seal püsikoosseisus bassklarnetit. ("Ma olen laisk inimene ja ei viitsi sealt sümfooniaorkestrist ära tulla.")
- Õpetab Nõmme muusikakoolis lastele klarnetit. ("Võib-olla 60-aastaselt mul on juba rohkem õpetada ja võtan vanemaid muusikuid ka ette")
- Aeg-ajalt, näiteks täna õhtul Kanuti Gildi saalis festivalil Improvizz, näeb teda improviseerimas. ("Olin pikka aega vaba impro vastane, nüüd tahan ise ka seda nuusutada.")
- Annab mõnikord koos Raivo Tafenauga menukaid jatskontserte. ("See on võrreldes nüüdismuusika nootide õppimisega nii lihtne ja mõnus.")
- On lõpetanud Tallinna ja Peterburi konservatooriumid. Elab Kohilas, tal on kaks last (17- ja 3-aastane).
