Viroloog: kõiki külmetushaigusega inimesi võiks testida
Koroonaviirus SARS-CoV2 on kõige ohtlikum eakatele ja krooniliste haigustega inimestele. Piirkondades, kus viirus on hakanud laialdaselt levima ja jõudnud riskirühmadeni, on haigestunute suremusprotsent kõrgem kui seal, kus on viirust kontrolli all hoida suudetud, rääkis Ekspressile Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.
“Laias laastus on Eestis koroonaviiruse suhtes mõistlikult käitutud,” ütles Merits Ekspressile. “Me ei ole otseselt midagi valesti teinud ega ka üle reageerinud.”
Aga kas midagi võiks teha teisiti?
“Igasuguste termokaamerate tõhususe osas olen ma pisut pessimistlik,” märkis Merits. “Mida teeb inimene, kes on lennukis ja kel on palavik? Võtab paratsetamooli, mis tõmbab palaviku alla. Termokaamerate abil suudetakse paremal juhul tuvastada väljastpoolt sisse tulevaid haigusjuhte. Aga meile saabub ka nakatunud, kuid sümptomiteta inimesi. Sellistest inimestest võivad alguse saada riigisisesed haiguskolded. Nende tuvastamiseks ei pruugi praegu Eestis rakendatav skeem, mille järgi analüüsitakse reisijaid ja haigetega kokku puutunud inimesi, olla piisav.”
Meritsa sõnul tuleks termokaamerate asemel rõhuda massilisele diagnoosimisele: “Praegu on testimise puhul loodud mingisugune hierarhia: koroonaviiruse suhtes testitakse, kui sul on paha olla ja sa tulid Itaaliast. Või kui keegi sinu tuttava tuttav tuli Itaaliast või Iraanist. Selline lähenemine võib Eesti puhul õnneks minna, aga kui miski jääb märkamata, siis suurema haiguskolde tekkeks palju vaja pole. Selleks, et ühtäkki tekiks kümneid ja sadu nakatunuid, piisab viiest või kümnest päevast.”
Merits märkis, et koroonaviiruse SARS-CoV2 puhul kehtib seaduspärasus - riikides, kus nakatunute arv on suurem, on ka kõrgem suremus: “Hiina saab jagada kaheks - Hubei provints ja muu Hiina. Hubeis on suremus olnud 4%, mujal Hiinas 0,8%. Kuna paljud pole veel tervenenud, siis see number ilmselt veel suureneb, aga arvatavasti mitte palju. Palju on ka surmajuhtumeid Itaalias ja Iraanis.”
Miks on suremusprotsent viiruskolletes kõrgem kui mujal - kas seetõttu, et kui haigete arv kiirelt tõuseb, ei suuda haiglad enam ravivajadusega sammu pidada ega kõigile kvaliteetset ravi pakkuda?
Merits: “Ma ei usu, et see on ainus põhjus. Ma arvan, et seal on midagi veel. Võibolla jõuab sellistes kohtades viirus sinna, kuhu ta ei tohiks jõuda ehk siis vanemate inimesteni. Võimalik on ka see, et mida varem on viirus diagnoositud ja inimene pandud jälgimise alla, seda väiksema tõenäosusega juhtub midagi halba. Kohtades, kus viirus kiiresti kindlaks tehakse ja kohe kontrolli alla võetakse, ei esine plahvatuslikku levikut. Näiteks Saksamaal ei ole hetkeseisuga ühtegi surmajuhtumit, samuti mitte ka Singapuris. Minu arvates on varajane diagnoosimine ülioluline punkt. Minu arvamus on, et kõiki inimesi, kel on külmetushaigus, võiks testida. Soovitus enda 14-päevase jälgimise ja kaugtöö kohta peaks muidugi aitama, kuid omaette küsimus on see, kui palju sellele loota saab - eriti olukorras, kus oluline osa elanikest arvab, et koroonaviirust karta pole vaja.”
