„Viskasin kõik kreemid päevapealt minema!“

Eesti naised loobuvad üha enam keemiast tulvil kehakosmeetikast ning keedavad oma kreemid, seebid ja šampoonid ise kokku.

Eve Kübard on Tartumaa naine, kahe lasteaialapse ema. 2006. aasta novembris luges ta ühest kosmeetikateemalisest artiklist, et “60 protsenti sellest, mida me oma nahale määrime, jõuab meie vereringesse”. Ja et “Euroopa Liidus on käibel umbes 10 000 keemilist ainet, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes”.

“Pärast selle lugemist lõpetasin päevapealt kreemide kasutamise,” meenutab Maaülikooli raamatukogus töötav Eve, kes andis need lihtsalt sõbrannadele.

Keskkonnateemalistes blogides ja portaalides, muu hulgas näiteks Bioneer.ee foorumis, jagavad naised omavahel nõuandeid, millised hambapastad, šampoonid ja kreemid on ikka kõige naturaal­semad ja ökomad. Eriti popp on jagada n-ö vanaemade iluretsepte, mida saab ise valmistada.

Kreem vahast ja õlidest

Nagu enamik naisi, kes poes müüdavast kehakosmeetikast loobunud, teeb ka Eve Kübard suurema osa oma keha hoolduseks vajalikust ise. “Olen teinud huulepalsamit ja kehakreemi, millesse segasin mesilasevaha, kookoserasva ning rapsiõli ja eeterlikke õlisid. Näonahk on pärast poekreemidest loobumist palju ilusamaks läinud,” kinnitab Eve. Teinekord aga määrib Eve nägu lihtsalt külm­pressitud oliiviõliga ning maskide asemel kiivi või ploomiga.

Isetehtud kreemid on aga üsna rasvased ega imendu nii kiiresti nahka. Eesti esimese, Tallinnas asuva öko-ilusalongi Harmonia perenaine Heli Kann ütleb, et poekreemides on lihtsalt nii palju vett. “Kui me vaatame poekreemi koostist, siis esimene artikkel seal on aqua. Ja selle vee eest maksame me ikka väga karmi hinda,” tõdeb ta.

Kann soovitab kehakeemiat poest ostes jälgida, kas tegemist on loodus- või naturaalkosmeetikaga. Loodustoode tähendab nimelt seda, et seal on kaks protsenti mingit looduslikku koostisosa. Naturaalkosmeetika peab aga vähemalt 98 protsendi ulatuses olema täiesti looduslik. Ja eesti naised oskavad seda juba ka jälgida, ega muidu ei avataks järjest uusi ökotoodete poode.

Kann teeb kiirdemonstratsiooni, kuidas koduste vahenditega emale emadepäevaks üks noorendav kreem kokku segada. Paneb pliidi sooja, sellele kaks alumiiniumkaussi, suuremasse vee, väiksema sinna peale ning sellesse sulama mesilasevaha.

“Kreemi tegemine on minu jaoks nagu meditatsioon. Mingit retsepti mul ees ei ole,” kommenteerib Heli, kes oma salongi juures naistele ka aeg-ajalt kreemitegemise koolitusi teeb. Sulanud mesilasevahasse paneb ta noaotsaga sheavõid, mis takistab naha kuivamist, ning 20 milliliitrit jojobaõli. Järgmiseks Maroko naiste au ja uhkus – arganiõli, mis säilitab niiskuse naha sügavamates kihtides. Ja jumekama naha jaoks natuke ka porgandiõli. Heli segab ained omavahel vispliga kokku ning pritsib sinna pisut roosiõli.

Voilà! Ökokreem ongi purki valamiseks valmis. See võttis kõigest kümmekond minutit.

Heli ütleb, et isetehtud kreemi võib vabalt toatemperatuuril hoida. “See on müüt, et endatehtud kosmeetika ei säili. Säilib väga hästi, sest õliga ei juhtu mitte midagi. Eeterlikud õlid on antioksüdandid, sisuliselt säilitusained.”

Pärast kreemidest loobumist hakkas Eve kasutama ökoseepe ning loobus ka dušigeelidest. “Isegi nägu pesen seebiga, midagi hullu ei juhtu,” ütleb Eve.

Eksperimendid juustega

Üks popimaid ökokosmeetika arut­eluteemasid internetis on juustest silikoonide välja pesemine. Nagu teada, sisaldab neid enamik poodides müüdavatest šampoonidest. “Silikoonid imenduvad peanaha kaudu, nagu kreemidki, inimese organismi. Aga kas sa neid suhu pistaksid?” küsib Heli retooriliselt, ja soovitab nende väljapesemiseks savi, surnumere soola ja taimeõli segu. “Ma olen ise proovinud ja see toimib väga hästi. Teeb juuksed väga ilusti puhtaks.”

Tartlanna Eve hakkas kevadel katsetama netifoorumites sageli soovitatavat soodalahusega pesu.“Esimesed paar nädalat mõjus väga hästi, siis tundsin, et see enam ei sobinud.” Eve katsetas leiba. “Hommikul, kui keedan mehele kohvi jaoks vett, panen osa veest kaussi leiva peale. Kui vesi on jahtunud, teen leiva pudiks ja määrin selle omale pähe.” Eve peseb niimoodi rukkileivaga juukseid kevadest saati, kaks korda nädalas, ja see tegevat juuksed kenasti puhtaks.

Miks ta seda teeb? “Mulle meeldib eksperimenteerida ja ma tahan olla ilus ja terve,” ütleb Eve, kelle põhimõte on, et kui kehale määritavad ained süüa sünnivad, siis ei tee nad ka nahale halba!

Koduseid looduslaste nippe

? Mee-soolamask näole võtab natuke põletikku tagasi ja pehmendab nahka. Vitamiine annab nahale puuviljadega määrimine. Kohvipaks koorib kenasti näonahka.

? Kehakreemi asemel võib kasutada taimeõlisid, näiteks kas või oliiviõli.

? Hambaid võib loputada soodaveega.

? Juukseid puhastab keemiast sooda-, veiniäädika- või sidrunilahus.

? Looduslik kamm on puust, näiteks kasest.