"'Võidan Oscari enne, kui olen 35!"'

Režissöör Priit (Brad) Jürjens pani Hollywoodis kokku Eesti raha ja Michael Madseni ning sai tulemuseks tuumaterrorismist kõneleva märuli.

Hämar mehhiko restoran El Compadre Sunset Boulevardil. Kell on üks päeval ja kaks saalinurgas istuvat, vaevu märgatava aktsendiga inglise keelt rääkivat meest tellivad endale kumbki burrito. Kui ühes neist (Johann Urbi omas) ei tohi olla terakestki juustu, kana, liha ega piimatooteid, siis teine (äsja mustad päikeseprillid eest võtnud Priit Jürjens) laseb lauda kanda paksult rasvast hakkliha täis rulli, mida kaunistab suur kuhi topelthapukoort.

“Noh, naudi oma hormoone,” ütleb Urb sõbrale “head isu!” asemel (äsja on jutuks olnud, et USA veiseliha olevat paksult steroide ja antibiootikume täis).

Jürjens põrnitseb teda haavunud pilgul. “See ei ole loomaliha! See on vabalt kasvanud mehhiklase liha!” teatab ta siis.

“Noh, siis on hea,” jääb Urb külmavereliseks, “illegaali burrito on alati maitsev.”

“Kas emmal-kummal teist on siin riigis ka illegaalne minevik olnud?” küsib kolmas tegelane, kes võitleb kohvi abil ajavahega ja üritab kogu juttu diktofonile võtta.

“Minul on,” vastab Jürjens. “Naise võtsin: kõige lihtsam! Viis aastat saab täis, saadad naise pikalt ja elu on ilus.”

“Ma ei ole küll päris kindel, kas see ikka oli naine,” märgib Urb kõrvalt.

“Oli küll naine,” vaidleb Jürjens vastu ja hakkab sööma. “Ma vaatasin järele täpselt.”

2003. aastal andis Postimees mõista, et kohe-kohe hakkab Jürjens väntama “Kesköises kaubois” (kuri)kuulsust lõiganud Jon ­Voighti, Lara Crofti kehastaja Angelina Jolie isa nõu abil filmi – oh my God, it sounds crazy! ...oh jumal, see kõlab hullumeelsena! – filmi Eesti metsavendadest.

Viis aastat hiljem pole metsavennafilmi võtteid küll veel alustatud, kuid see-eest lõikab Jürjens praegu kokku täispikka märulit “The Hired Gun”, milles terroristid toimetavad LAsse tuumapommi.

Ja see film on ilmselt päriselt tulekul.

Vananeva staari Michael Madseni (“Marukoerad”) mängimasaamine olnud “uskumatult kerge”.

“Minu tuttav kaameramees tunneb siin linnas praktiliselt kõiki – tegime telefonikõne,  siis olime Madseni pool kodus, tegime diili, teine päev läksin tagasi, andsin tšeki ja oligi kogu moos,” jutustab Jürjens.

Honorari ta ei ütle, kuid IMDB profiversiooni hinnangul on linateose “The Hired Gun” eelarve 194 000 dollarit (18 korda vähem kui “Georgil”, 4,5 korda vähem kui “Stiilipeol” – EE).

Kuluökonoomsuses võib olla abi asjaolust, et Jürjens on harjunud tegema ise sisuliselt kõike – oma eelmises, mullu välja tulnud filmis “The Bank Job” oli ta nii stsenarist, režissöör, produtsent kui ka helilooja.

Vaidlus teose kunstiväärtuse üle kestab tänaseni (This flick SUCKS so hard, kirjutab kasutaja “leinad_slin” näiteks IMDB andmebaasis, millele kasutaja “owned101” vastab kohe: this was a good movie, you’re a douchebag).

Jürjens eelistab mõelda tulevikule. “Tavaliselt väikefilmid antakse ühele levitajale, kes seda mööda maailma müüb. Meie tahame nüüd teha nagu suured stuudiod – ­Euroopas, Aasias ja Austraalias on üks levitaja, Ameerikas teine levitaja, ülemaailmsel DVD-l on kolmas levitaja,” räägib ta “The Hired Guni” tulevikust.

Juba olevat huvilised ukse taga: “Kõik tahavad teda, m eil on raske valida, ja ega see muidugi ei aita, et enamik Hollywoodi levitajaid on parajad kriminaalid, kes lubavad sulle päikest, kuud ja taevast. Kutsume nad kõik screening’ule, kui film valmis on, ja siis võtame parima pakkumise nendelt, keda me usaldame.”

Kellele kuuluvad filmi õigused praegu?

Mulle.

Sajaprotsendiliselt?

No tegelikult 50 protsenti kuulub mulle ja 50 sellele, kes raha alla pani. Üks ei saa seda müüa ilma teiseta.”

Kust raha tuli?

Raha tuli valuutavahetusfirmalt Tavid.

Mis metsavendade filmist sai?

Sellest ideest kasvas välja mõte teha film Eesti Leegioni poistest. Mul on isegi käsikiri olemas, aga kuna neil investoritel, kellega ma seotud olen, pole siiani Eesti kangelastest filmi tegemise vastu erilist huvi olnud, siis tuleb ta kahjuks tulevikumuusika hulka arvata.

Loomulikult ei näidanud ka Eesti Filmi Sihtasutuse kootud kampsid Leegioni idee vastu erilist entusiasmi üles, kui ma nendega möödunud aastal kohtusin.

(Ta lisab veel paar krõbedat lauset “teenelistest Eesti filmitegijatest”, “kunstilistest huinjaadest” ja sellest, et “kui näiteks Quentin Tarantino või Martin Scorsese ära sureks, oleks ma ülimalt kurb ja löödud, aga kui terve see Eesti filmitegijate maffia homme jõkke hüppaks ja ära upuks, oleks mul üsna kama”.)

Miks sa Eestist minema läksid?

Mul oli siiber nendest rämedatest külmadest talvedest. Mul jäi ka natuke väikseks seal, sest siis ei olnud veel nii, et on MTV ja Euroopa lahti.

Ma mängisin mitmes ansamblis ja enamik pillimehi, keda ma tundsin, olid joodikud. Ma ei tahtnud ise saada samasuguseks.

Kelleks sa saada tahad?

Ma tahaksin rikkaks saada – esiteks! Siis teiseks... ma käisin hiljuti külas ja tegin kihlveo sellise mehega nagu Mark A. Lasoff, kes on saanud Oscari “Titanicu” eriefektide eest.

Me veidike seal tögasime teda, et muidu oli see väga lahe film, aga need eriefektid olid nagu natuke nõmedad. Ja siis vedasime pudeli viski peale kihla, et veel enne, kui ma 35aastane olen, saan ma Oscari – ma küll veel ei tea, mille eest.

5636 ja 43495

Kui hästi Urbil ja Jürjensil Hollywoodis päriselt läheb?

• Internet Movie Database’i ehk IMBD STARmeter pakkus Priit Jürjensile käesoleva nädala algul staari­edetabelis 43 495. kohta (tänavu veebruaris oli tema käes positsioon nr 17 645).
  
  

• Urb positsioneerub parajasti 5636. kohale (veebruaris oli tema näitaja 3049).
  
  

• Johnny Depp oli teisipäeval 19., Sharon Stone 540. ning Juhan Ulfsak 186 955. (IMDB edetabel sisaldab ka Kodu-Eesti näitlejaid, olgu konteksti loomiseks öeldud – EE.)