Kuid palgasaajate eest võitlejale ülelakutud ametnikuilme ei sobi. Rüütel juhib üleriigilist streiki, hallisegused lokid sassis, jalas sinised teksad ja seljas tumesinine maika kirjaga "Eesti Vedurimeeste Ametiühing. Parem koos kui omaette." Ka Poola legendaarset Solidaarsuse ametiühingu juht Lech Wa??sat nähti miitinguil Gdanski Lenini-nimelises dokis ikka sonimütsi ja piibuga. Kui presidendiks sai, tuli ülikond selga panna.

Wa??sa vapustas 1980. aastatel alusmüürini sotsialistlikku Ida-Euroopat, aga raudtee vedurimehed tegid sel nädalal Eesti ajalugu. Esmakordselt uuskapitalistlikul ajal leidis ühes siinses suurettevõttes aset tõsisem streik. Tulemuse üle pole osalenutel põhjust kurta.

"Võiduks loen seda kindlasti," teatab Rüütel kolmapäeva hommikul, kui kokkulepe 10 protsendisest palgatõusust on kohe-kohe allkirju saamas. "Kaotus ta ju ei ole!"

Kaks tundi hiljem ta hoopis põhjab telefoni: "Sinijärv esitas jälle uusi nõudmisi. No selle mehega on  v õ i m a t u  koostööd teha!"

Veel tunnike hiljem on paberid siiski vormistatud.

Sügavast tundmatusest suureks streigiliidriks tõusnud mehe viskas raudteefirma konflikti algul töökabinetist Telliskivi tänaval välja. ("No naeruväärselt väiklane on see Eesti asjaajamine!") Eesti Raudteel on selle kohta küll oma jutt - Rüütel tõsteti välja, sest ametiühingu võlg ruumi ja kommunaalkulude eest kasvas juba 40 000 kroonini.

Ajutise pesa leidis Rüütel Ametiühingute Keskliidu ruumes, Kosmose kino kõrval Tallinnas. Teisipäeva hommikul on Rüütel keskliidu juhi Harri Taliga kabineti nõupidamislaual laiali laotanud märkmiku ja paberid. Kaust on täis nimesid ja numbreid ning kollaseid ja roosasid vildikajutte. Suurema pealiku töölaud kõrval upub siiski veel rohkem paberitesse.

***

Loosung "Parem koos kui omaette" on Eesti ametiühinguliikumises seni soovunelm. Aastaid on Eestis kehtinud tõde, et ametiühingud on nõrgad ja väetid. Küll pidi seda seisu parandama Kadi Pärnits, kes nõudis (tulutult) töötajatele seadusega esindust firmade nõukogudesse, küll värskelt keskliidu kontoritöötajast esimeheks kerkinud Taliga.

Kuid alles tänavu sügisel on asi läinud tõsiseks. Mitmepäevane tööseisak - isegi juhul, kui rongid tegelikult sõidavad - on Eestis midagi enneolematut. See räägib Euroopa Liidu "ühendatud anumate" kohalejõudmisest ka streigivaldkonnas. Mäss sündis sellest hoolimata või tegelikult isegi tolle tõiga toel, et Eesti Raudtee töötajad jagunevad kolme ametiühingusse, kes omavahel sagedamini kisklevad kui on ühise asja eest väljas.

Streigijuht Rüütlil on Eesti üldiselt pehmete ametiühingutegelaste seas mehe kuulsus, kes teeb nii, nagu ise tahab. "Ma sellist üldistust ei teeks, et Rüütel on uksega paugutaja," kõneleb veoauto- ja bussijuhte ühendava transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Peep Peterson. "Aga tõsi on, et meie suhted ei ole parimad."

Rüütli juhitud vedurimeeste ametiühing astus hiljuti aplombiga välja Eesti transpordiametiühingute föderatsioonist ja keeldus ühinemast selle streigipaktiga.

"Ametiühingutes leidub alati alasid, kes peavad oma kvalifikatsiooni teistest paremaks," räägib Peterson. "Sinna kuuluvad arstid, piloodid, vedurimehed. Kui on vaja teiste - ma ei taha öelda, et madalamate - alade palku kaubelda, siis ütlevad, et see meid ei puuduta. Aga kui endal häda käes, siis avastavad, et see on ikkagi vajalik. Nagu väikse ja suure Peetri kommikotiga."

Sellele vaatamata ei saanud sots Peterson ega ükski teine ametiühingutegelane lubada, et Rüütli juhitud streik haledalt ebaõnnestuks. Liiga palju oli kaalul. "Igal juhul tuleb toetada tööinimest, kõigele vaatamata on nad suurepärased vedurimehed!"

Pärast kaalumist ja kõhklemist teataski teisipäeva hommikul teine Eesti Raudtee töötajaliitudest, Jolan Ševtsovi juhitud Raudteelaste Ametiühing, et ühineb streigiga. Siiski asus vaid osa liikmetest otsust tegelikult täitma.

Kolmanda Eesti Raudtee hõlma all tegutseva ühingu, Vedurimeeste Kutseliiduga on Rüütli meeste suhted hoopistükkis sassis. Kutseliidu juht Tõnu Väät ja Heino Rüütel omavahel ei räägi. Vastasseis tuleneb paar aastat vanast inetust loost. Väät juhtis toona sedasama Vedurimeeste Ametiühingut, mida praegu veab Rüütel. 2002. aasta lõpus viidi Väät pärast suitsiidikatset mitmekuisele haiglaravile. Vedurimehed süüdistasid Vääti ametiühingu kassa tühjendamises.

Sellega seotud kriminaalasja uurimine käib siiamaani ja kedagi kahtlustatavaks tunnistatud pole. Uurija juures pajatas Väät, et raha kulunud ära vedurimeestele korraldatud üritusteks.

Ajal, mil Väät lebas haiglas, valisid vedurimehed ta kohalt maha. Sobiv kandidaat uueks juhiks oli tol hetkel töötu Heino Rüütel.

"Mõtlesin, et olen siin mõnda aega, ajutiselt, aga näete ise, mille sisse olen sattunud," laiutab ta käsi.

Kosunud Väät aga pidas enda mahavõtmist ebaseaduslikuks. Ta läks ja lõi vedurimeestega otseselt konkureeriva ühingu - Vedurimeeste Kutseliidu. Vana ametiühing reageeris vihase avaldusega, mõistes hukka "Tõnu Väädi kompromiteeriva tegevuse, alatud ja küünilised askeldamised." Rüütli mehed põhjasid eelmist pealikku: "Tema [Väädi] endine töökabinet meenutas taarapunkti, kolimise käigus korjasid juhatuse liikmed kõikvõimalikest kohtadest mitu kastitäit tühje alkoholipudeleid."

Väädi hinnangul on Rüütel konkreetse sõnaga mees. "Pooljäärapäine. Streik on tema oma mina näitamine, kindlasti kohe. Eks tal ikkagi venisid need läbirääkimised ju kümnekuuseks ja see oli ainus võimalus end tõestada."

Ametiühingute vahelises konkurentsis tõi streik Rüütli omale kõvasti punkte. Mehed läksid hulgakesi tema liitu üle.

***

Vedurit pole Heino Rüütel elus kordagi juhtinud. Kaasa sõitnud küll. Palka saab ametiühingult. Eesti Raudtee andmetel sama palju, kui esimese klassi vedurijuht.

Ametilt on ta olnud hoopis meremees. Viimati loots. Seal see ametiühingupisik talle külge tuligi. Mees leidis, et riikliku kontori ülalpidamine on mõttetu ja hakkas korraldama muutust, et teha lootsidest Eestis samasugused vabakutselised teenusepakkujad nagu notarid või kohtutäiturid.

Riiklik lootsifirma lasi segadusetekitajast Rüütli lõpuks lahti. Mees polnud ka pilpa pealt võetud ning asi läks kohtusse. Seal pole vaidlused veel läbi saanud.

Rüütel oli ka Eestis üks esimesi sõjajärgseid ettevõtluse tasemel merendusega tegelejaid. "Tegin esimese merenduskooperatiivi. Esimene laev uuemal ajal Eesti lipu all oli meie puksiir Sulev!"

Kolm on raudtee seadus

* Eesti Raudteel on kokku 450 vedurimeest, lisaks instruktorid ja depookorraldajad. On neid, kes ametiühingusse ei kuulu. Ülejäänud ei mahu samuti ühte ametiühingusse, vaid jagunevad kolme vahel:

* Eesti Vedurimeeste Ametiühing. Esimees Heino Rüütel. Algatasid läinud neljapäeval streigi. Eilse seisuga kuulus sinna 227 ER vedurimeest, kokku 360 liiget.

* Eesti Vedurimeeste Kutseliit. Esimees Tõnu Väät. Ei streikinud. Sadakond ER vedurimehest liiget.

* Eesti Raudteelaste Ametiühing. Esimees Jolan Ševtsov. Osa liikmeid ühines streigiga teisipäeval. Ka sinna kuulub sadakond vedurimeest.

Allikas: Eesti Raudtee, ametiühingud.