14.03.2008, 00:00
Võidusõiduookeani varjatud hoovused
Ööl vastu reedet kell üks Eesti aja järgi lastakse Melbourne’i Albert Parki ringrajal vormel-1 autod Austraalia Grand Prix’ esimesele vabatreeningule. Sellega algab vormel-1 klassi MM-võistluste 59. hooaeg.
Peadpööritavaid muutusi jõudude vahekorras pole oodata.
Tugevad näivad endiselt tugevad ja nõrgad ikka nõrgad.
Ferrari boss Luca di Montezemolo ennustas mõne nädala eest, et
hooaeg tuleb igav. Silmas pidas ta muidugi Ferrari hegemooniat.
Võidusõiduhuviline minus vihkab seda mõtet. Kainelt
kalkuleerides näib di Montezemolo arvamus paraku üsna tõene.
Ent vaatame nüüd seda, millised liikumised on toimunud kulisside
taga.
Mis seos vormel-ühega võiks olla Indial, Venemaal
või Islandil? Indiaga on sott suhteliselt selge. Neil on oma
(nüüd juba endine) F1-piloot Narain Karthikeyan. 2010. aasta
võistluskalender peaks esimest korda sisaldama India Grand Prix’d.
Üks üheteistkümnest osalevast tiimist kannab nime Force India.
Selle omanik on miljardär Vijay Mallya. Loodetavasti lõpeb
nüüd olukord, kus tiim läbis viisaastaku nelja nimega. Kandis ju
sama meeskond mullu nime Spyker. Tunamullu nimetati seda Midlandiks ning veel
varem Jordaniks. Erinevalt kahest eelmisest omanikust tunneb aga Mallya
vormel-1 päris hästi. Oli ju talle kuuluv õllemark Kingfisher
aastaid Toyota sponsor. Mallya taset näitab ka see, et ta palkas tiimi
korralikud sõitjad (noor Adrian Sutil ja kogenud Giancarlo
Fisichella), mitte ei üritanud eelarvet täiendada hästi
spondeeritud kobakäppadelt tuleva rahaga. Mallya eesmärk on F1 Indias
tuntuks teha. Arvestades sealset 1,2miljardilist rahvaarvu ning vaikselt, kuid
pidevalt kasvavat jõukust, on tegu vägagi perspektiivika
ettevõtmisega. Bernie Ecclestone’ile on Mallya areenile astumine
nagu taeva kingitus.
Ainus iluviga on indialasest sõitja
puudumine. Mallya ütles keerutamata välja, et hetkel pole ühtki
tasemel pilooti. Karthikeyan on seega mängust väljas, noor Karun
Chandok peab veel arenema.
Eelmainitud Midland näitab
kätte ka seose Venemaa ja vormel-1 vahel. Oli ju tiim FIA paberites kirjas
Venemaa esindajana. Seda ajal, mil tüüri hoidis Alex Shnaider –
Vene päritolu, juudisoost Kanada ärimees (Tarmo Klaari definitsioon).
Tema üritas meeskonda juhtida Venemaal tüüpilises
davai-davai-potom-posmotrim-stiilis. Loomulikult ei tulnud sellest midagi
välja. Raha aga neelas glamuurne meelelahutus üüratult.
Nüüd tundub taas, et Vene päritolu raha liigub vormelitsirkuse
poole. Seekord varjatud kujul.
Super Aguri või
Sverh-Oleg?
Super Aguri meeskond esines mullu päris
hästi, arvestades kasutada oleva raha hulka.
Õnnetuseks
aga hüppas alt ära suursponsor SS United. See jättis eelarvesse
hiigeltühimiku ning sundis hooaja lõppedes ligi kolmandiku
töötajatest vallandama. Läbirääkimised uute
rahastajate leidmiseks kestsid pikka aega ja jooksid mitu korda ummikusse.
Kindlasti ei muutnud neid lihtsamaks asjaolu, et lisaks tiimile ja
investoritele tuli arvestada ka Honda huvisid. On ju Super Aguri sisuliselt
Honda B-meeskond. Selle nädala algul muutus pilt lõpuks ometi pisut
selgemaks.
Osaluse meeskonnas ostis Londonis asuv
konsultatsioonifirma Magma Group. Absoluutselt mittemidagiütlev nimi, eks
ole? Ent seda juhib Martin Leach, endine Fordi Euroopa osakonna pealik.
Ning tema tunneb F1 päris hästi. Just Leachi ametisoleku ajal sai
Jordani tiim oma käsutusse Fordi embleemiga Cosworthi mootorid, mis
meeskonna sisuliselt hukust päästsid.
Leachi praegune
firma tegutseb samuti autotööstuses. Mees ise istub muuhulgas Vene
autofirma GAZ nõukogus. GAZi omanik on aga Venemaa rikkaim inimene,
alumiiniumimagnaat Oleg Deripaska (Deripaskale kuulub ka suurosalus
autotööstuse allhankijana tuntud firmas Mag
na, aga see on tõesti vaid kõlaline sarnasus).
Igal
juhul paistavad Super Aguri sildi tagant venelaste kõrvad. Tasub ka
tähele panna, et teade osaluse müügist ei sisaldanud silpigi
sellest, kui suur osa tiimist tuuri läks. Samuti pole teada, millised
reklaamid hakkavad Super Aguri autosid ehtima (Ekspressi ilmumise hetkeks
võib see küll juba selge olla). Või mis nime all meeskond
edaspidi esineb. Mina igatahes ei imestaks, kui mõne aja pärast
tunneksime Super Aguri tiimi näiteks Russkaja Sila või Sverh-Olegi
nime all.
Meretagune asi
India ja
Venemaaga on asjad suhteliselt lihtsad, ent kuidas ikkagi puutub
vormelitsirkusse Island? Olen aastaid jälginud
kõikvõimalikke võidusõidusarju ja mul tuleb meelde
ainult üks islandlasest piloot. Täpsemalt, tema olemasolu, aga mitte
nimi. Ringradu saareriigis pole, võistkondi ega autotootjaid ammugi
mitte. Ent nii uskumatu kui see ka ei tundu, leidub 300 000 elanikuga Islandil
piisavalt raha vormelimeeskonna ülalpidamiseks. Selle raha käsutaja
nime – Baugur – ei leia üheltki autolt. Baugur on nimelt
investeerimisfirma, millele kuulub terve hulk jaekaubanduskette üle kogu
maailma, samuti moe- ja toiduainetööstusettevõtteid.
Baugur on olnud viimastel aastatel talle kuuluvate brändide edendamisel
väga edukas.
Vähesed teavad, et juba aastast 2004
Williamsi sponsorite hulka kuuluv Hamley mänguasjapoodide kett kuulub
Baugurile. Tänavu lisandus sellele veel kaks Bauguri
tütarettevõtet – onlain-juveeliäri mydiamonds.com ning
moebränd All Saints. Kõigi kolme sponsorlepingute kohta
üllitati eraldi pressiteated, seejuures Baugurit kordagi mainimata.
Kõlakad liikusid ka selle kohta, et Baugur ostab 30
protsenti Williamsi tiimist. Esialgu on need aga vaid kõlakad.
Frank Williams ning tema kauaaegne kaasvõitleja ja -omanik Patrick Head
ei soostunud osalust müüma isegi BMW-le. Miks kirevase päralt
peaksid nad nüüd oma tiimi mingitele meretagustele pankuritele maha
parseldama? Ent ajad on teised. F1s ruulivad autotootjad. Williamsi
šansid täisverelise erameeskonnana ellu jääda ja edu
saavutada aina kahanevad.
Volkswagen stardipakkudel?
Lõpuks veel üks tähelepanuväärne
sündmus, mis esmapilgul F1 üldse ei puuduta. Nimelt otsustas Porsche
märtsi alguses osta Volkswageni kontsernis enamusosaluse. See
tähendab, et ühe katuse alla koonduvad Škoda, Seat,
Volkswagen, Audi, Porsche, Bentley, Lamborghini, Bugatti ja veoautotootja
Scania. Porsche nõukogu esimehel Ferdinand Piëchil on auahne
eesmärk – tõugata Toyota maailma suurima autofirma troonilt.
Ei maksa aga unustada, et Porsche juured ulatuvad sügavale-sügavale
mootorisporti. VW grupi astumisest F1-karussellile on spekuleeritud aastaid.
Kui see nüüd ka ei juhtu, ei juhtu see ilmselt kunagi. Objektiivsed
eeldused on kõik olemas.
Esiteks on saadaval
kaheteistkümnenda tiimi koht, mida Prodrive täita ei suutnud.
Porsche-VW allianss võib selle meeskonna kõige naha ja karvadega
ära osta. Rahapuuduse taha ei jää ei ostmine ega hilisem
investeerimine, seda teiseks. Kolmandaks on olemas mitu brändi, mida
vormelisõiduga promoda. Lamborghini tänavasõidukid
konkureerivad otseselt Ferrariga, miks mitte siis seda konkurentsi
võistlusrajale laiendada? Sama käib Audi kohta. Põhirivaalid
Mercedes ja BMW on mõlemad F1s. Neljandaks leidub kontsernis hulk
võidusõidukogemustega inimesi. Kõik margid peale Bugatti
ja Scania löövad (või lõid hiljuti) kaasa mitme
autospordiala tipps
arjades, enamasti edukalt. Viiendaks hakkavad tulevast aastast kehtima uued,
senistest kardinaalselt erinevad tehnilised tingimused. Volkswageni-sugusele
kontsernile on see ideaalne võimalus näidata oma inseneride
taset.
Lühidalt – enam paremat stardiplatvormi pole
võimalik välja mõelda. Kuidas siis jääb, herr
Piëch?