Valimiskogu kuluaaride folkloor toob esile kaalu, mida presidendivalimistel omas toetusreiting. Isegi ETV väitlussaate kolmapäevane telefonihääletus - Toomas Hendrik Ilves või Rüütel - kerkis järsku valimiste tulipunkti.

Tavaliselt on nende hääletuste otstarve vaatajate lõbustamine, kõvem ekraani ette naelutamine ja tasuliste kõnedega raha teenimine. Seekord kuulutasid üle 30 000 Ilvesele tehtud kõne aga mürinal kadu Rüütlile, ehkki küsitlus ise oli totaalselt mittesotsioloogiline.

Kildudeks läinud võit

Vaid ühe kuu eest võis KeRa liit pidada enda omaks üht veekindlamat poliitilist stsenaariumi selle sajandi Eestis. Arvestus oli lihtne. Riigikogus pole Rüütlil hääli küllalt. Seega teda seal ka üles ei sätita. Valimiskogus hoiavad Keskerakond ja Rahvaliit aga jämedat otsa oma käes, kuna 2005. aasta kohalikud valimised tõid neile parema esindatuse.

Nüüd pannakse Rüütel üles, valitakse kindlalt tagasi ja värske võidu rakendab KeRa oma kevadise Riigikogu valimisvankri ette.

Kõik olekski nii kulgenud. Kuid üks väike asjaolu. Kevadest peale polnud rahva seas kõige populaarsem presidendikandidaat Rüütel, vaid Toomas Hendrik Ilves.

Tema suur toetus pole uudiseks. Mart Laari valitsuses oli Ilves kõige popim minister. Kohalikel valimistel 2002 kukkus ta läbi ja astus parteijuhi kohalt tagasi. Europarlamendi valimistel 2004 kogus taas fenomenaalsed 76 120 häält. Kui aga nüüd küsitlused näitasid Ilvese eelistamist isegi Rüütlile, alahindasid ametisoleva presidendi pooldajad neid arvusid.

"Otsevalimistel oleks Toomas Hendrik Ilves võitnud pikalt," usub valimistel võitjat aidanud tagatoa üks põhitegijaid Hannes Rumm.

Kuid Eestis ei vali presidenti rahvas. "Gallupid on gallupid, valimiskogu on meie käes", arvestas Rüütli toetusgrupp.

Ilvese taustale kogunenud meeskonnal tuli seega nuputada, kuidas muuta inimestele nähtavaks Ilvese tegelikud toetusnumbrid. Mis moel pigistada kuivadest protsentidest välja "Jess!"-fiiling, mis haaraks endaga ka valijamehed.

Neid eesmärke täitis nii Ilvese toetuseks nimede kogumine internetis, 80 kultuuritegelase Ilvest pooldav kiri kui lõpuks ka Eesti popmuusikute innukas valimispäeva kontsert Tammsaare pargis.

Appi tulid aktivistid, keda ühelgi valimismeeskonnal raha eest poleks võimalik panna tegema seda, mida lõpuks näha oli. Mart Meri organiseeris kultuuritegelaste kirja. Valimispäeva kontserdi korraldasid Mihkel Raud, Jaan Elgula ja Jaanus Raudkats. Tõnis Mägi tuli ja laulis tasuta oma klassikalist "Koitu" ning tegi sellest eraldi versiooni.

Esinejate list oli tuubil täis. Ükski artist ei saanud pikemalt lavale kui paariks looks. Kui kontserdiks plaanitud aeg läbi, ei lagunenud rahvahulk hoopiski kodudesse telest valimisi jälgima, nagu korraldajad eeldasid. Inimesed tunglesid Estonia politseivalve taga, et tervitada oma soosikut ja teisi välja vilistada.

Kaks tagatuba

Ilvese taustategijad kogunesid alates Riigikogu etapi m öödumisest kaht moodi. Kitsamas ringis pidas korrapäraselt nõu neljaliikmeline seltskond. Ilves ise, tema europarlamendi nõunik Tallinnas Olari Koppel, meediakonsultant Hannes Rumm ja ärimees, 1992. aasta Lennart Meri valimiskampaania kogemust valdav Tiit Pruuli.

Nende hooleks oli valimiskampaania poliitiline osa. Milliseid seisukohti võtta? Millistele sündmustele reageerida? Tüüpiline kampaaniavärk.

Koos käisid nad paar korda nädalas. Kogunemiskohaks enamasti restorani kaminasaal Balti jaamas, mis kuulub Pruuli osalusega Go Grupile.

Koppel oli juhtmeks Ilvese ja meedia vahel. Rumm vahendas üritusi, kuhu Ilvest oodati.

Mõnevõrra suurem seltskond sai augusti lõpust peale kokku praktiliselt iga päev. Seal olid kõigi Ilvest toetava nelja partei esindajad. Koordinaator-üldjuht sotside partei peasekretär Randel Länts.

Sotse esindasid seal tavaliselt ka Rumm ja Riigikogu liige Eiki Nestor, oravaid Rain Rosimannus ja piirkondade koordinaator Kalev Lillo. Isamaa - Res Publica poolt tulid laua taha kaasesimees Taavi Veskimägi ja parteikontorist tegevsekretär Priit Sibul ning fraktsiooni nõunik Rauno Veri.

Neist koosolekutest presidendikandidaat Ilves ise osa ei võtnud. Tema kaasamine valimisüritustele kujunes sagedaste Brüsseli-sõitude tõttu üldse keerukaks. Ometi sepistati võitu suuresti just siin, neliku kogunemistel kas Toompeal mõne fraktsiooni ruumes või hoopiski parteikontoris.

Tulemusena toodeti igaks õhtuks värske arvutifail valijameeste eeldatava nimestiku ja Ilvese positsioonidega.

Algul oli seis hästi segane. Kuid siis tekkis arusaam, et hoolimata Rahvaliidu ja Keskerakonna näilisest tugevusest omavalitsustes on Ilvesel šanss ka valimiskogus.

Samal ajal, kui TÜ politoloogi Rein Toomla arvutused sisendasid Aktuaalse Kaamera ekraanilt Rüütli võidu möödapääsmatust, tõid Veskimägi ja Rosimannus oma koosolekuile juba lootusrikkamaid sõnumeid. Nende luureandmed võtsid lisaks vormilisele nimekirjadesse kuulumisele arvesse teised, kohalikud muutujad.

Üllatused pluss Santa Barbara 

Mõra KeRa valimisleeris üllatas ka maakondade siseelu tundvat kohalikku pressi. Nädal enne valimispäeva teatas Lääne-Viru maakonnaleht juhtkirjas: "Virumaa Teataja ennustus, et Arnold Rüütel saab Lääne-Virumaalt kümme ja Toomas Hendrik Ilves kuus häält, ei pidanud paika. --- Toomas Hendrik Ilves võib valijameeste kogus loota vähemalt kaheksa Lääne-Virumaa valijamehe toetusele."

Mõni päev enne valimist lõi Ilvese taustatiim hääled kokku. Tulemus: 175 häält. Üks rohkem, kui tegelikult tuli.

Taavi Veskimägi ei julgenud veel Estoniaski oma poole kiirele edule loota. "Ilves valitakse ära teises voorus," rääkis ta hääletamiseks antud vaheajal.

Ilvese edukas valimistiim pani mõne asjaga ka mööda. Näiteks tabas neid nagu välk selgest taevast Rüütli poole käik esitada vähem kui kaks nädalat enne valimispäeva ametisoleva presidendi valimisplatvorm.

Paremerakondade niiditõmbajad poleks uneski näinud, et seepeale hakkab meedia ka Ilvese platvormi küsima. Oli ta ju kirjutanud juba Riigikogu voorude eel Postimehes pr o grammilise artikli "Presidendikultuuri seitse alusmõtet" ja tutvustanud seda isegi Keskerakonna juhatuses. Ilves oli kevadest peale kampaaniaraskusi talunud ja üha rääkinud ja rääkinud, vastupidi Rüütlile, kes ilmus pildile alles lõpukuul.

Ilvesel polnud pääsu. Tema valimisplatvorm kombineeriti kiirelt copy-pastemeetodil varasematest tekstidest.

Kampaaniameistreid üllatas ka paari KeRa valijamehe väga konkreetne soov kohtuda otsustamiseks Ilvesega isiklikult, kusjuures kandidaat pidi kohale sõitma. Selge, et keeldumine kõne alla ei tulnud. Iga võimalik hääl oli püüdmist väärt.

Väliselt küll ühtsed, nöökisid Ilvese taha kogunenud parteide funktsonäärid üksteist koosolekutel hoogsalt. "Sotsid on täitsa haldussuutmatud," leidsid ühed. Respublikaanide ja oravate suhteid kampaaniategemisel iseloomustab üks asjassepühendatu: "Hullem kui Santa Barbara!"

Ordenite asemel

Ilves tänas paljusid pooldajaid ja toetajaid juba valimise päeval.

Üsna esimeste seas said vast valitud presidendi käepigistuse osaliseks valimiskomisjoni liikmed. Nad olid pärast häältelugemist taandunud Estonia saali esirea kohtadele ja möödaminek näinuks viisakusetu. Järgmistes ridades paiknenud Rüütli toetajate seast käis siiski läbi pahane kahin.

Võidupeol Tallinna Olümpia hotelli ööklubis Bonnie & Clyde jagas Ilves toetajatele oma raamatut "Eesti jõudmine". Kampaania lähematele abilistele, kel raamat ammu läbi töötatud, kinkis uus president raamituna oma lahutamatu sümbooli - kikilipsu.

Internetiküljel http://www.ilvespresidendiks.net/ avaldasid Ilvesele presidendikampaanias toetust 28 361 arvutikasutajat. Neile on valimiste võitja postitanud tänukirja.

Värskeid poliitkõlakaid

  • Esmaspäeval pärast koalitsiooninõukogu hakkas parlamendi opositsioonis levima jutt, et Keskerakond-Rahvaliit tõstnud üles Riigikogu kantselei direktori, keskvalimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula personaalküsimuse. Järeleuurimisel osutub see siiski müraks. Edgar Savisaart polnud kohal. Ning tülinorimise võtmes ei kostnud presidendivalimiste kaotajate leerist piuksugi. Valimiskomisjoni esimehe mahavõtmiseks on poliitikutel üldse vähe võimalusi. Nimelt valib seaduse järgi esimehe valimiskomisjon ise.
  • Laupäeval valimiskogus satuvad kuluaarides juttu vestma ETV uudistepealik Andres Kuusk ja peaminister Andrus Ansip. Järsku ilmub nende juurde Kesknädala toimetaja Allan Alaküla ja tunneb huvi, miks peaminister ei tervita valijamehi, vaid selle asemel tegeleb meediaga. Ei tea täpselt kelle suust, kuid vastus Alakülale kõlab seepeale järgmine: "Eks kaevake kohtusse!"