Reet Volkmann on vaieldamatult kaunis naine: hoolitsetud, pisikest kasvu, naiseliku figuuriga, hoogsa soenguga. Ta jätab hapra mulje. Vahel tekib tunne, et ta võib kohe nutma puhkeda. Ometi kasutab Volkmann Eesti oludes tavatuid, ülijõulisi võtteid, et oma soovid läbi suruda. Pealtnäha malbe oleku taga on peidus sihikindel juht ja isiksus.

Volkmanni hääles on allasurutud pinget, kui ta endassesüvenenult räägib, kuidas sotsiaalministeeriumi määrus ei kohtle ravimifirmasid võrdselt. Tema on valmis enda eest seisma.

Tänavu sügisel on ta pöördunud juba kaks korda Kaitsepolitseisse. Ta on tunginud mullusel rahvusvahelisel meditsiinitehnika ja farmaatsiatoodete messil Medifar turvameeste toel konkurendi boksi ja tööd takistanud. Pfizeri ravimi eest on sotsiaalministeeriumisse võitlema läkitatud koguni eelmine USA suursaadik Melissa Wells, misjärel soovitud ravim ka soodusnimekirja sattus.

Reet Volkmanni sordiini all hoitud toon võib aga hetkega muutuda. Eesti Ekspressi ajakirjanik Aet Süvari pole ainus, kes saanud telefonis kuulda naise orkaanilist vihapurset. Ja veel. Eesti juhile järgnes Pfizeri Saksamaal resideeruva ametniku kolmveerandtunnine kõne täis ähvardusi. Hämmastav oli see, et parasjagu on 11. september 2001. Kogu maailm vaatab õudusega samal päeval varisenud tornide varemeid, välja arvatud Pfizeri ametnikud. Neile ei meeldi, et Ekspress paljastab nipid, millega firma tõi Eesti turule uue kõrgvererõhktõve ravimi Norvasc.

Ka kolleegid teistest ravimifirmadest, sotsiaalministeeriumi, ravimiameti ja haigekassa ametnikud on Pfizeri Eesti esindaja viha alla langenud. Nii mõnedki neist (kõik anonüümselt) viitavad raskele iseloomule.

Kuid see võib olla vaid ameerikalikku koolitust saanud enesekindla naise võte. Volkmann näitab mulle markeriga märgitud lauseid ravikindlustusseadusest. Kui neid lugema jään, annab korralduse: “Vaadake mulle otsa!” Oleme tunni kestnud silmsideme kaotanud vaid selleks hetkeks. Aastaid mediteerimisega tegelnud naine oskab oma emotsioone juhtida. Ja püüab juhtida ka teiste omi.

Temaga koos töötanud inimesed usuvad, et psühhiaatriks soovinud arstitudeng on praeguseks omandanud hüpnootilised võimed. “Tema eesmärk on inimesed endast välja viia, et nad siis jälle õigele rajale tagasi panna,” kinnitab endine kolleeg, kursusekaaslane ja praegune Tallinki peaarst Toomas Põld. “Ja vaieldamatult on tal ka meestele mõju.”

Pfizeri Eesti esinduses võib tööd saada see, “kel on respekti arsti vastu, kes vaatab silma ja kel on huumorimeelt”, selgitab Volkmann. Arstidiplom on eelduseks. Kuid ta on teinud ka erandi ja võtnud tööle arstihariduseta mehe, kes oskas veenvalt põhjendada, miks ta just Pfizeris tahab tööd saada. Volkmann oma valikut ei kahetse.

Kuid kõigel on hind. Doktor Põld, kes peab Reeta meeldivaks, elurõõmsaks, targaks, tugevaks ja isegi müstiliseks naiseks, märgib ootamatult, et “kui keegi on talle vastu hakanud, siis see on ka oma karistuse saanud”. Tema viha alla sattunud kahtlustavad, et nende telefonikõned ja meilid pole enam salajased. Kummalisel kombel arvab järsku keset vestlust sama Volkmann ise: “Mingi kahtlane krõps, ma ei tea, kas kuulatakse telefoni pealt?”

Volkmann pöördub ühe oma lemmikteema juurde ja näitab raamitud fotosid neist, keda Pfizer Eesti on sponseerinud. Olümpiakoondis, rahvusvaheline geenifoorum, meeste tervise uurimisprojekt. Need on vaid mõned. Kuigi iga ravimifirma on kasumit taotlev ettevõte, jaotab Pfizeri Eestis saadava raha Volkmann oma äranägemise järgi Eestis laiali. Loomulikult on eestlased õnnelikud ja sponsor enesega rahul. Ta ei unusta sellest ka meediat teavitamata. Ta on võimas ja õnnelik oma loodud maailmas.

Omal ajal loobus ta arstikarjäärist, et järgneda Tallinnasse õppima läinud toonasele abikaasale, moefotograaf Toomas Volkmannile, tegeles ülikooli viimasel kursusel sündinud pojaga ning õpetas meditsiinikoolis. Kui ta peaks ärinaise elust loobuma, kavatseb ta hakata akupunktuuri õppima. Ja keeli. Või siirdub laia maailma Pfizeri teistesse esindustesse. Tema lahkumisest on sahistatud juba pikka aega

Reet Volkmanni ei kõiguta miski. Mis on küll selle julguse tagatis?

Vastus tundub lihtne. Kuigi Ameerika firma reeglid kohustavad juhtkonda teavitama, kui firmas tekkib ülemuse ja alluva vahel love affair, on Reet Volkmann ja tema lähedane sõber Thomas Baumer sellest lihtsalt üle. Thomas ongi see mees Saksamaalt, kes Reeda kaitseks telefonis kolmveerandtunnise ärritunud kõne pidas.