20.02.2009, 00:00
Võltsitud seksikuulutus lõi elu segi
Eesti politsei ei aidanud tagakiusatud kolme lapse ema, kuid Soome kohus mõistis mõnitaja pikema jututa süüdi.
Läinud aasta lõpus karistas Helsingi linnakohus kolme kuupalga
suuruse summaga eestlast, kes terroriseeris oma eksabikaasat võltsitud
seksikuulutusega. Peale ülimalt pikantsete detailide teeb juhtumi
ebatavaliseks ja õpetlikuks see, kuidas Eesti võimud aastaid
tegutsenud ahistajat takistada ei suutnud.
Ehkki lugu on piinlik ja
kaalul on töökoht soliidses firmas, on 35aastane kolme lapse ema
Katre* nõus oma loo avalikustama õppetunniks teistele
ahistajatele ning nende ohvritele. “Kui see kuulutus netti tekkis, siis
saatis Martin ise ka ilkuvaid e-kirju ja parastas, et ega keegi talle
nii-ehk-nii midagi ei tee, sest ükski seadus ei saa sellist tegu
takistada. Aga õnneks vähemalt Soomes on seadused
teistsugused,” räägib kohtuasja võitja.
2007. aasta suvel ilmus saidile www.sexinestonia.com tema libakonto
koos suguühte fotoga. “Kuulutuse sisu oli, et mina pakun
intiimteenuseid,” räägib Katre. “Pole võimalik
kirjeldada, mis minu telefoniga toimuma hakkas – see oli
meeletu.”
Ta sai kahe päevaga ligi 40 kõnet ja
sama palju kirju seksinäljas meestelt. Kuulutus levis kulutulena ka
suurfirmas, kus Katre keskastme juhina töötab. “Ühele
kolleegile, kelle 18aastane poeg harrastas selles portaalis käimist ja
kuulutuse leidis, jäigi mulje, et ma tõesti pakungi ennast nii
avalikult veebilehel, ja ta levitas seda infot kogu firmas,” meenutab
laimu ohver.
Martini sõnul mängib naine süütut
kannatajat ja hoopis temake on kiusupunn. Ta möönab siiski,
et pani libakuulutuse netti. “Mõtlesin kätte maksta
nende alanduste eest, mis ta on teinud ja sellega minu elu ära
rikkunud,” ütleb Martin. Kõrvalseisjal on raske kui mitte
võimatu kindlaks teha, kummal poolel on rohkem õigus, kuid selle
loo moraal on, kui kaitsetu on inimene sellise netikiusu ees.
Mu mees on homo!
Lugu algas nagu ilus muinasjutt. Katre
ja Martin tutvusid internetis 2001. aastal ning abiellusid pärast seitse
kuud kestnud tormilist romaani. Naise sõnul oli see unelmate pulm
– alates ilusast ilmast ja lõpetades fantastilise pulmatordiga,
mille tipus troonis martsipanist pruutpaari kuju.
“Algul oli
ta mees, kellest iga naine unistab – hea ja hoolitsev,”
räägib Katre. “Olin veendunud, et tema on see ainus ja
õige.” Tagantjärele meenub muidugi momente, mis pidanuksid
valvsaks tegema: mees kolis Tallinnast ära Katre koju ja võttis
tema perekonnanime. “Tema soov oli nime vahetada, et puhtalt lehelt edasi
minna,” väidab Katre.
Pulmas ei võtnud Martin
tilkagi alkoholi, sest mehe sõnul läksid viina rappa tema eelmised
suhted.
“Paraku asendasid alkoholi kasiinod,” tunnistab
Katre. Kuid abielule sai saatuslikuks hoopis jahmatavam kirg. Naise väitel
lõppes kooselu päevapealt, kui Katre avastas, et Martinil on kirg
meeste vastu. Katre sattus juhuslikult lugema Martini arvutis lahti
jäänud e-kirju. “Tema kuulutusele vastanud küsisid, palju
ta teenuse eest võtab ja kaua vastu peab. Tema vastuses olid
märksõnad: 500 krooni ja kas või 10 korda
järjest.”
“See on küll jumala vale jutt, seda
ta kujutab endale ette!” ägestub Martin. Praegu Soomes tehnikuna
töötava mehe sõnul lagunes kooselu hoopis naise
näägutamise tõttu. Martin kolis samal päeval välja
ja vaid viis kuud väldanud abielu lahutati. Sellega sekeldused alles
algasid. “Alguses olid lihtsalt mõttetud kõned – mis
sa teed, tahan sind tagasi,” räägib Katre, kelle sõnul
said s
ääraseid tühikõnesid ka tema vanaema ja tädi.
Järgmine temp oli paar korda nädalas viiesendised
rahaülekanded naise pangakontole (teenustasu iga ülekande eest oli
kolm krooni). “Tulemus oli see, et olin sunnitud endale pangas uue
arvelduskonto tegema. Kuna selle kontoga oli seotud eluasemelaen, tuli
kõik laenulepingud ümber vormistada.”
Edasi
sadasid naise postkasti teated, et ta on tellinud kataloogikaupu, eriti
sekstooteid. Kui Katre hakkas uue mehega koos elama, üritas eksabikaasa
suhet segada nii kõnede kui SMSidega.
“Aeg-ajalt
käis ta mu kodu juures luuramas ja saatis siis näiteks e-kirja
– oi kui vilets auto sul on,” kirjeldab naine vaimset terrorit.
Kui 2003. aastal sündis Katrel uuest kooselust poeg, ilmus tema
kodukandi lehes kuulutus: “Palju õnne lapse sünni puhul,
armastusega Martin.” Kuna see sattus Katre ämma silma alla, pidi ta
ka mehe ema piinlikusse loosse pühendama. Ajapikku kius vaibus.
Ja siis – 18. juulil 2007 hakkas trall pihta. Nagu välk selgest
taevast ilmus ühel seksisaidil Katre nimel libakuulutus, kus peale
õige nime ilutses tema sünnipäev, e-postiaadress ja
telefoninumber. Lisaks räige foto, mis küll ei kujutanud
Katret.
Katre oli äsja kolmanda poja lapsepuhkuselt
tööle naasnud. Õnneks uskusid uus mees ja kolleegid, et see on
eksmehe aastaid kestnud ahistamise uus vaatus, aga sellest hoolimata pidi naine
psühhiaatrilt abi otsima ja antidepressante neelama.
Politsei tõstab käed üles
Katre teatas
Martinile, et tegi avalduse politseile. “Selle peale ta naeris mind
välja, et keegi ei tee talle midagi ja tõesta seda.” Katre
pöörduski kodukoha politseisse. “Politseis kuulati mu lugu
ära ja öeldi, et Eesti seadused ei võimalda mitte midagi
teha.”
“Ta sõimas mind joodikuks ja narkariks ja
teab kelleks veel. Rates kommenteeris mind ja mu uue abikaasa pilte
rõvedate sõnadega,” süüdistab Martin vastu.
“Ja siis ma vaatasin, et sihuke lehekülg, ja tegin selle
kuulutuse.”
Ei aidanud ka pöördumine Sex In Estonia
saidi administraatorite poole. Kuulutus kadus alles siis, kui naine suutis
Martinit veenda, et ta selle ise maha võtaks.
Martini
õnnetuseks tegi ta postitusi Soomest. Katre pöördus Soome
konsulaati Tartus.
Konsulaartöötajate, advokaadi ja
tõlkebüroo abil pandi kokku avaldus Soome politseile. Ehkki
Katre enda sõnul oli lootus nullilähedane, tõi kaks
nädalat tagasi post talle jõustunud kohtuotsuse.
Martin
tunnistas seksikuulutuse üles riputamist ja mõisteti
süüdi au haavamises. Trahvi ja hüvitistena eksnaisele peab ta
maksma kokku umbes kolme kuu palga, 3689 eurot ehk 55 335 krooni.
“Õnneks on maailmas riike, kus teist inimest ja teise inimesi nime
laimata ei lasta.
Loodetavasti saab ta lõplikult aru, et
selliseid nii-öelda nalju ei saa lõpmatuseni teha,”
resümeerib Katre.
* Asjaosaliste nimed asendatud.
Huligaansus, vaimne vägivald või identiteedivargus?
- “Olen 18a noormees, mul meeldib väga oraali teha, võin vajaduse korral ka anaalselt rahuldada, olen väga kogenenud. Vajan enda kõrvale vanemat ja kogenenud meest palun helistage, asjaga on kiire.”
- Selline kuulutus koos nime ja telefoninumbriga ilmus veebruari alguses ühel seksisaidil rubriigis “mees otsib meest”. Väikelinnas elav abiturient Ruben* oli sügavalt jahmunud, kui tema telefon seepeale veidratest kõnedest punaseks muutus.
- Siiamaani võrdsustati sellist juhtumit kellegi telefoninumbri ja nilbuste kritseldamisega peldikuseinale. Ehkki (sõltuvalt ohvrist) võib selliseid libakuulutusi käsitleda ka perevägivalla või koolikiusamisena, loodetakse selle vastu abi uuest identiteedivarguse-vastasest seadusest, mille eelnõu justiitsministeerium läinud nädalal välja käis.
Maria-Elisa Rannajõe, Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik:
- “Laim, millena võiks seda seksikuulutust käsitleda, ei ole aga tõepoolest kuriteona karistatav, ning nn kannatanul tuleks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse tsiviilkorras.
- Kuna mõnikord kaasneb (või on kaasnenud) kiusamisega näiteks vägivald või vägivallaga ähvardamine, või ka raha väljapressimine,siis on olnud võimalik alustada kriminaalmenetlusi vastavalt kas kehalise väärkohtlemise (§ 121), ähvardamise (§ 120) või väljapressimise (§ 214) tunnustel.”