erakogu

19. märtsil on Von Krahli teatri laval tagasi vana trupp täiesti uue lavastusega “The End”, mille teksti on kirjutanud ei keegi muu kui Taavi Eelmaa. Lavastuse tegevus kulgeb lähitulevikus, ajal, mil maailmalõpp on peaaegu nagu jõulud, mida oodata.

Kostüümikunstnik on Liisi Eesmaa, videokunstnik Taavet Jansen, muusika kirjutab Sinine ja Peeter Laurits loob taustavisuaalid. Mängivad Juhan Ulfsak, Erki Laur, Tiina Tauraite, Riina Maidre jt.

Taavi, mis siis õigupoolest lõpeb, kui “maailm” lõpeb? Äkki on see (vaid) inimlikkuse lõpp?

Eelkõige tähistab sõnapaar “maailma lõpp” igasuguse tagasipöördumise võimatust. Ükskõik kas siis füüsilise või vaimse eksistentsi seisundisse.

Trauma muudab inimese tavaliselt empaatilisemaks. Globaalne trauma võib inimliigi äkki viia lausa evolutsioonilise hüppeni. Ja kui ei vii, mis sellest – ei jää kedagi, kes kiruks ja kahetseks.

Millised alternatiivsed ühiskonnavormid võivad posthumanistlikul ajastul õitsema lüüa?

Windowsipõhine Ülemaailmne Tööliste ja Talupoegade Riik. Saadaval ka eestikeelse versioonina.

Lõpp on alati ka algus. Mille algus on Krahli vana trupi “The End”

Teise nooruse.