Kirsi Maasik Tiit Blaat / Eesti Ekspress

Magamisega mul probleeme pole. Isegi kui päevast pausi on järel veel kümme minutit ja viskan pikali, jään selle ajaga juba magama.

Teist marki autodega võrreldes on minu MANi kabiin ja voodi ühed suuremad ja ma mahun sinna ka ilusti magama.

Esimest korda magasin kabiinis 3,5 aastat tagasi, kui Rootsist ühe autojuhiga Eestisse tagasi tulin ja õhtul laevast maha jäime. Tookord ma veel ei mõlgutanud mõtteid, et minust võiks saada autojuht. See oli mulle esimene kokkupuude kaugsõiduautoga ja imestasingi, et kabiinis on lausa kaks voodit.

Ööbimiskohtadeks valin paigad, kus WC ja vesi on ligidal. Eestis on sellega jamad lood. Rootsis on asi hästi läbi mõeldud ja WCga parklaid on suuremate teede ääres palju. Suuremate linnade läheduses olevad tanklad on see-eest õhtuks täis pargitud ja kohta on raske leida. Vahel, kui leian mõne looduskauni koha, on seal kohe eriti hea ja vahel tunnen end lausa turistina.

Mõni parkla on nii tee ääres, et iga möödasõitev suur auto kõigutab autot – nagu magaks hällis. Kui aga juba magan, siis üles see mind ei ärata.

Kardinad tõmban ööseks alati ette. Olen näinud, et mõni magab öösel kardinateta ja veel valguse all! Mina nii ei suudaks.

Kui teinekord on võimalik kauem magada ja päike autole otse peale paistab, läheb lõpuks ikka palavaks küll, aga sama probleem võib olla ka toas magades.

Kui külmemaks hakkab minema ja ahju veel terveks ööks sisse ei pane, ärkan külma peale üles ja lülitan ahju sisse.

Töötava külmutusauto kõrval magama jäämine on üsna keeruline, sest need teevad päris julma häält. Üldjuhul külmikumehed pargivad oma autod teistest eraldi, aga on ka erandeid.

Tihti imestan, kui sügava unega ma olen. Näiteks õhtul pargin mingi haagise kõrvale ja hommikuks seda enam pole – kuidas ma ei kuule, kui auto sellel järel käib?

Olen märganud, et Eestis olles näen halbu unenägusid seoses auto või koormaga: kas on liiklusõnnetus, rehvid purunevad, koorem on ümber või varastatud, või on mind koos autoga röövitud ja hoitakse kinni. Aga kõiki neid unenägusid näen miskipärast ainult Eestis, ja ei ole vahet, kas autos, kodus või sõbranna juures.

Magama lähen vastavalt sellele, mis kell hommikul ärkama pean. Et ärgata on alati raske, on mul järelikult ikka mugav voodi, sest hommikuti ei tahaks sealt üldse välja tulla!”