Voodijutud: Raivo “Kõmmari” Rätte (42), Kosmikute bassimees
Sitt on. Kui enne oled voodis maganud ja nüüd pead madratsiga läbi ajama, siis noh – vana mees, hommikul ärgates ei saa krapsti püsti, nõianool läheb selga. Magatud saab, aga see on ikkagi ajutine vaese inimese voodi.
Magama minek on minu jaoks nagu meditatsioon, mil mõtlen möödunud päevale. Kui on mured peas, on raske magama jääda ja neist peab kuidagi lahti saama. Enne uinumist ei viitsiks üldse näiteks abikaasaga riielda, sest siis läheb uni ära.
Hommikul, kui kiiret pole, meeldib mulle voodis lesida, mõtiskleda ja jõudu koguda. Mõelda, et mis päev toob.
Olen lapsest saati palju unenägusid näinud, kohati liigagi palju. Lapsena kõndisin unes ringi, enam mitte.
Ükskord nägin und, kus osales selliste Soome legendaarsete bändide nagu Hanoi Rocks, 69 Eyes ja Rasmus kunagine legendaarne mänedžer Tiina Vuorinen ehk Mamma – selline käre naine, suits suunurgas. Rääkisin temaga parasjagu Negative’i Rabarockile tulemise üle läbi ja nägin unes, et selleks, et bändi esinema saada, pidin Tiinaga abielluma! End ohverdama Rabarocki nimel! Hommikul ärkasin külma higiga üles ja olin nii õnnelik, et ma polegi Mammaga abielus!
Minu arust polegi tähtis, milline on voodi, vaid oluline on madrats. Soomes teab mööblipoodides iga müüja väga hästi, milline madrats on seljale hea, mis on liiga pehme, kui oled ülekaaluline. Parem osta omale normaalne madrats ja magad paremini.
Voodit seostatakse palju seksuaalsusega: “Teed karjääri voodi kaudu”, “Kogu Eesti on samas voodis” jne. Voodi sümboolne laius on suur.
Meil tekib abikaasaga oma voodisse mahtumisega aga raskusi eriti hommikuti, kui sinna poeb veel meie kolm-neli last. Kass ei tule, tema käib varbaid püüdmas ja siis läheb minema.
Öösiti tuleb mulle aeg-ajalt pähe häid meloodilisi juppe. Tegelikult peaks diktofon voodi kõrval olema, et need kohe sisse laulda. Ei tea, mis hitid sündimata on jäänud!
Kõige veidram koht, kus ma maganud olen, on nõuka-aegne šašlõkivann. See oli maleva suvepäevadel, kui ärkasin, panin jala maha, aga maad ei olnudki ja kukkusin vannist, prantsti, maha. Teised olid mind koos madratsiga telgist välja tirinud ja sinna tõstnud.
Nõukogude armees teenisin aega lauljana ansamblis Pesni i Pljaski, kus laulis ka tuntud tenor Mati Turi, kellega koos me käisime Kaukaasia ringreisil. Mina magasin rongis pakinari peal, sest Karabahhias alanud sõja tõttu olid rongid nii ülerahvastatud, et kõigile kohti ei jagunud.
