“Me saame ema murest ja paanikast aru, aga politsei ja prokuratuur ei saa teha tööd, mida peavad tegema vanemad ja pered,” pareerib Põhja prefektuuri kriminaalosakonna juht Priit Pärkna. “Meie jaoks muutub asi kriminaalseks, kui tegu on alla 14aastasega.” Seda õpetlikum on see lugu, mis näitab, millisesse jamasse võib lihtsameelne end ise mässida ning kuidas abi ei saa kusagilt.


Asi algas kolm nädalat tagasi, 13. jaanuari õhtul, kui Greta tutvus MSNi suhtluskeskkonnas end samuti noore naisena esitlenud isikuga. “Nad vestlesid elust-olust. Tüdrukud rääkisid, millega tegelevad, kes kust on ja kus hetkel õpivad - ühesõnaga, kõike endaga seotut,” jutustab Jolanda ema. See avameelitsemine läks hiljem kalliks maksma.


Alguses näis, et ei sünni mitte ainult sõprus, vaid ka tulus koostöö. Kaks päeva pärast esimest kontakti pakkus enda sõnul modelliagentuuriga seotud võõras tööd pesumodellina. Lubatud honorar oli algaja kohta vägagi soliidne - 23 000 krooni. “Tüdrukud olid “sillas” - selline raha! - neil on ju pidevalt rahamured. Sellega saab ju soojale maale,” ei suuda Veera tagantjärele plikade naiivsust ära imestada.


Et jutt käis pesumodellindusest,  palus väidetav profifotograaf (kes esines kasutajanimega “23 000 kohe kätte”) saata endast foto. Neiud klõpsisidki ise endast näidispilte ja saatsid heas usus neile antud aadressile m


odellid@mail.ru ühes Venemaa serveris. Tähelepanuväärne on, et ehkki kogu suhtlus toimus MSNis või Venemaa serverites, käis jutt puhtas eesti keeles.


“Fotod saadeti ära, kuid tellija teatas - kamoon, jutt käib pesumodellidest, palun paljastust!”

jutustab Veera. “Et Jolandal on mõni kilo liiast, sai ta aru, et temast pesumodelli ei saa, kuid kiire kalkulatsioon näitas, et 23 000 kroonist jätkub soojamaasõiduks ka kahele.” Nii tehtigi Gretast kähku aluspesus pildid ja saadeti ära.


Kuid ahvatleja ei jäänud rahule ja keelitas tegema alastipilti. Plikadel on hiljem oma naiivsust häbi tunnistada - nende sõnul ajas suur raha pea sassi -, kuid pikemalt mõtlemata saatsidki nad Greta alastipildi. Sellega panid nad ise pea silmusesse.


Kompromiteeriv pilt käes, algas väljapressimine. Tundmatu saatis erootikaajakirja pildi, tibi jalad laiali, ja käskis teha endast täpselt samas poosis foto. “Kui tüdrukud keeldusid, tuli ähvardus - muidu saadan eelmise alasti foto sinu kooli juhtkonnale ja panen netti, sealhulgas kooli kodulehele üles,” jutustab ema.


Tagantjärele ütlevad plikad, et hirm ja häbi summutasid ratsionaalse mõtlemise ning nad saatsid nõutud pildi. Lootusekiir, et sellega on õudsel lool lõpp, kustus kähku. “Kohe saabus uue poosiga pilt ja uus ähvardus - kui käsku ei täida, avalikustan ka eelmise poosiga foto,” kirjeldab Veera.


Vaid mõne tunniga olid plikad end lootusetult sisse mässinud. “Kell näitas südaööd, kuhugi pöörduda ei julgenud, väljapressija arvutit sulgeda ei lubanud, sest see võrduks kohe piltide avalikustamisega. Tüdrukutel oli lausa süda paanikast paha,” jutustab ema.


Selles olukorras tegid tüdrukud järjekordse rumaluse. Nad andsid järele ja saatsid järjekordse foto! Sellele järgnes kohe uus tellimus. “Alles sel hetkel saadi aru, et sellest olukorrast nad ei pääse, sest see oli foto, kus tegelasi oli peal mitu ning üks peab teisele sõrme tuharate vahele pistma. Käsk oli leida kaaslased ja foto homseks ära saata.”


Kokku kestis onlain-manipulatsioon ja väljapressimine tol õhtul viis tundi. Kell oli üks öösel, kui tüdrukud lõpuks arvuti eest ära said. “Absoluutne kaos, magada ei saa, meeleheide, enesetapumõtted, häbi ja piinlikkus,” kirjeldab Veera, kellele tütar järgmisel hommikul telefonis kõik üles tunnistas. Ema kamandas tütre kohe koju Tallinna ja politseisse avaldust kirjutama.


Politseist naastes ootas Jolandat aga kodus arvutis ees väljapressija järjekordne nõue, mille juures oli kaalu lisamiseks link ja paroolid ühele Venemaa saidile

http://www.radikal.ru/, kus rippusid eelmise õhtu kompromiteerivad pildid. Sõbratarid olid nii liimist lahti, et emal tekkis mure, ega nad endale kätt külge ei pane.


Veera helistas tütrele antud politsei valveametniku numbril ning rääkis, et šantažeerija on ähvardust täide viimas ja fotod juba netti riputanud. Mitte ainult ei töödelnud väljapressija samal ajal MSNis oma ohvreid, vaid oli näha, et ta pani samale saidile teisigi katalooge, mis Veera meelest viitab, et ohvreid on veel.


Tüdrukud puudusid vapustuse tõttu mitu päeva koolist. Paraku ei võtnud politsei kuidagi vedu.


“Öeldi, et kuriteo koosseis puudub, saidid on Venemaa omad, pildid on erootilist laadi ning üldse on juba tööpäeva lõpp ja laupäeval-pühapäeval arvutiasjadega tegelevad spetsialistid ei tööta,” räägib ema.


Asi lõppes sellega, et Veerale helistas keegi uurija, kes palus tal endal otsida netist kõnealuse Vene saidi administraatori kontaktid ja paluda tal pildid (mis õnneks veel kogu maailma jaoks avalikud polnud) maha võtta. Nii Veera ka tegi. Kuid oht ei ole lõplikult möödas, sest tütre ja tema sõbranna fotod on paharetil endiselt olemas.


Politsei ei tegele asjaga, sest seaduse järgi kuritegu pole. Fotod liigituvad pigem erootiliseks ja modell neil on üle 14aastane. Ehkki lihtsa inimese loogika järgi sattusid neiud väljapressimise ohvriks, ütleb seadus ka selle koha pealt midagi muud. “See ei klassifitseeru mitte kuidagi väljapressimise või ähvardamisena,” sedastab vanemkomissar Pärkna. Nimelt ütleb karistusseadustik, et nii ähvardamine kui ka väljapressimine peab sisaldama vägivalla või suure varalise kahju ähvardust. Et antud juhul tegid plikad pilte juurde vanade piltide avalikustamise hirmus, siis pole see juriidiliselt väljapressimine.


Veera sõnul on tüdrukutel närvid tänini nii pingul, et nad ei suuda juhtunust rääkida. Nii ema kui ka politseinik on ühel nõul, et lugu tuleb avalikustada hoiatuseks teistele kergeusklikele.


“Me oleme politseiriik, kus iga kiiruseületamise eest, koera kaka korjamata jätmise eest, vale tulega tühjal tänaval üle tee mineku, avalikus kohas suitsetamise eest saad kõvasti karistada.


Kui see tõesti on nii ja meil tuleb iga päev kümneid kaebusi sarnaste tegude peale ja me teame, et see on meie laste suhtlusmaailm, miks siis nende kaitseks midagi ette ei võeta?” küsib Veera.